Üksmeelt leida on raske ning eri meelt ollakse ka selles, mis on süsteemi juures valesti — ning kas midagi üldse viltu on. See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rääkida oma tuleviku kujundamises. Eelarve ja planeerimine on tähtis neilegi inimestele, kellele tundub rahandusliku sõltumatuse eesmärk liiga kõrgelennuline. Viimasel juhul oleks ju tööd soovide ja eesmärkide tuludega vastavusseviimisel vähem.

Saastekvoodi äri muutuste keerises Keskkonaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ja nõunik Johanna-Maria Siilak, kes tegeleb igapäevaselt heitmekaubanduse Igapaevased kauplemissusteemid.

Foto: Andres Haabu Üle Euroopa suursaastajana tuntud põlevkivitööstusega Eestil tuleb järgmised pool aastat juhtida kõnelusi Euroopa Liidu heitmekaubanduse turu tuleviku üle ja ühise hüvangu nimel unustada enda kitsad huvid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi lõi Euroopa Liit selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu. Skeem hakkas toimima 12 aastat tagasi. Praegu on käimas kolmas periood ning kauplemissüsteemi nägu on palju muutunud.

Põhiline sisu on aga ikka sama: igal õhku paisatud süsihappegaasi tonnil Igapaevased kauplemissusteemid oma hind ning vastavate ühikutega saab vabal turul kaubelda. Praegune heitmekvootide kauplemissüsteemi periood saab läbi Mis täpselt edasi saab, pole Igapaevased kauplemissusteemid Igapaevased kauplemissusteemid selge: kõnelused alles käivad. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid Igapaevased kauplemissusteemid kõik oma ettepanekud teinud, ent konsensust veel pole.

Nüüd on oluline roll täita Eestil, mis aasta lõpuni on kõiki liikmesriike koondava ELi nõukogu Igapaevased kauplemissusteemid. Pooleks aastaks jäetakse Eesti enda kitsas vaade kõrvale ning seistakse kogu Euroopa eest, kinnitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Üksmeel tuleb leida direktiivi muutmises.

Aega oodata enam palju pole, kuna uus periood algab juba Üksmeelt leida on raske ning eri meelt ollakse ka selles, mis on süsteemi juures valesti — ning kas midagi üldse viltu on. Tihti tuuakse veana siiski välja, et heitkoguste õhku paiskamine on ajas üha odavamaks muutunud: kui kuus-seitse aastat tagasi maksis tonn süsihappegaasi eurot, siis viimastel aastatel on see kõikunud nelja ja seitsme euro vahel, olles praegu stabiliseerunud 5,5 euro kanti.

Just sellepärast, et tulnud pole oodatud hinda 30—40 eurot tonnist, mis annaks võimaluse suuremaks heitmete vähendamiseks investeerida. Küll aga on kvoodisüsteem toonud tsemenditootja juhi sõnul endaga kaasa kolmandate riikidega võrreldes ebavõrdse olukorra turul.

Pihta saavad tema sõnul eelkõige ELi piiririigid. Näiteks Kunda tehas peab tootmisel heitmetega arvestama, vajadusel kulu kandma ning samal ajal konkureerima väljastpoolt ELi tuleva tsemendiga, kus kvoodikulu pole.

Üle kogu Eesti oli sel perioodil heitmeid 14 miljoni tonni jagu, tasuta jagati seejuures 5,3 miljonit ühikut. Suur vahe tuleb sellest, et elektritootmise eest tasuta ühikuid ei saa ning näiteks Eesti Energia peab sisuliselt kogu vajamineva kvoodi turult ostma.

Mis on päevaplaan?

Siht Igapaevased kauplemissusteemid Kõik turuosalised ei arva sugugi, et süsihappegaasi hind peab tingimata väga kõrge olema, peaasi on, et heide väheneb. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Münt möönis, et sellises vaates on omajagu tõtt — kauplemissüsteemi Kelly kriteeriumi kaubandusstrateegia näitabki see, et heitkogused on vähenenud.

Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem toimib nii, et igale liikmesriigile antakse teatud hulk kvooti vastavalt sellele, kui palju varem heitmeid vähendatud on.

Riigid müüvad selle automaatse süsteemiga ühiselt ja kindla graafiku alusel maha. Heitkoguseid saavad osta kõik, kes vastavad tingimustele. Hind kujuneb turul ja maha äritud heitkoguste eest saadud raha jääb riigile.

Eestis läheb pool kvoodimüügi tulust riigieelarvesse, ülejäänu kliima- ja keskkonnaprojektidesse.

Päevakaartide mitmekordne kasutamine Mis on päevaplaan? Igapäevane diagramm on andmepunktide graafik, kus iga punkt tähistab väärtpaberi hinnatoimingut konkreetsel kauplemispäeval.

Näiteks on toetatud korterelamute energiasäästu, taastuvenergia kasutuselevõttu väikeelamutes ja küttesüsteemide uuendamist. Tulu teenimise aspekt paneb riigid üsna keerulisse seisu.

Isegi kui kõrvale jätta süsteemi tegelik mõte ehk kliimamuutuste mõju vähendamine, on olukord riikide vaatest majanduslikus mõttes keeruline.

1. Raha ja rahaasjade planeerimine

Ühest küljest tähendab kvoodi kõrgem Igapaevased kauplemissusteemid suuremat tulu riigikassasse. Teiselt poolt — mida kõrgem hind, seda kehvemas seisus on kohalikud ettevõtted. Eestis on dilemma eriti suur, kuna meie põlevkivitööstus on üpris tugev saastaja. Münt tõi Igapaevased kauplemissusteemid välja, et Eesti suund on olnud toetada süsihappegaasi hinna tõusu. Ka põlevkivitööstuses on võetud siht liikuda kivi põletamiselt üle säästlikumale, efektiivsemale ja vähem saastavale põlevkiviõli tootmisele.

Elektri tootmisel hakkab aga üha suurem roll olema taastuvenergial, seejuures näiteks puidu põletamisel. Igapaevased kauplemissusteemid on Eesti Energia seadnud toota Praktikas tähendab see portfelli süsinikuintensiivsuse tugevat vähendamist ja ühtlasi süsinikdioksiidi hinnariski maandamist. See aga võimaldaks firmal Suti sõnul ka kõrgema kvoodihinna tingimustes konkurentsivõimeliseks jääda.

Erinevate kauplemismeetodite argument

Suure soojatootja ning seeläbi ka suure kvooditarbija Fortum Tartu juht Margo Külaots märkis, et süsiniku odavnemine ajas on kindlasti negatiivne — nimelt võib see suurendada saastamist, aga saastamises on väga raske midagi positiivset näha. Kui süsteem sellisena toimiks, poleks Külaotsa sõnul vaja ka muid suunavaid meetmeid ega toetusi.

Pakkumine alla Hinda kergitab juba praegu see, et uue kvoodi turule lisandumine väheneb ajas. Kui praegu kõneluste käigus kokku lepitu pidama jääb, hakkab alates Igapaevased kauplemissusteemid on aga kahanenud pakkumisest märksa kiiremini — suurt rolli mängib selles kõiki ootamatult tabanud majanduskriis. Madala majandusaktiivsusega perioodidel nõudlus väheneb.

Breadcrumb

Paljud näevadki pikalt Igapaevased kauplemissusteemid madalamal püsinud kvoodihinna taga Igapaevased kauplemissusteemid Majanduskriisi ajal ja sellele järgnevatel aastatel tekkis turul heitkoguse ühikute ülejääk, mis endiselt hoiab hinda madalal.

Suti sõnul on sama Igapaevased kauplemissusteemid aga ka näiteks taastuvenergia ja energiatõhususe sihtide saavutamine planeeritust kiiremini.

  • Saastekvoodi äri muutuste keerises Keskkonaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ja nõunik Johanna-Maria Siilak, kes tegeleb igapäevaselt heitmekaubanduse süsteemiga.
  • Kodeerimissusteemide kodeerimine
  • Aja planeerimine Kõlab rohkem kui meditsiiniline diagnostiline test kui finantskaubanduse meetod, töötas kolmekordse ekraaniga kauplemissüsteemi välja dr Alexander Elder
  • KOLMEKORDSE EKRAANIGA KAUPLEMISSüSTEEM - 1. OSA - FINANTSID -
  • EUR Mida vanem ja mida suurema sissetulekuga on inimene, seda rohkem peaks tal olema kogunenud sääste ning muud püsiva väärtusega vara, ja seda suurem peaks olema tema puhasväärtus.
  • Binaarsete valikute kauplemisstrateegia

Osa kvooti antakse tööstusfirmadele ja soojatootjatele tasuta, elektritootjad peavad küll kogu vaja mineva koguse turult ostma. Ettevõte saab tasuta kvooti vastavuses sellega, kui efektiivne on tootmine võrreldes enda sektori Igapaevased kauplemissusteemid tublimatega.

DAILY CHART DEFINITION - FINANTSID -

Arvesse võetakse reaalseid heitmeid. Kuna kvoot määratakse peaaegu kümnendiks ette, tähendas majanduskriis ka seda, et tööstustel jäi eraldatud kvoote massiliselt üle, kuna tootmist tuli vähendada ning uut tootmist ei tulnud oodatud mahus juurde.

Pakutud kauba järgi oli nõudlus üliväike. Asekantsler Münt tõi välja, et üle kogu Euroopa on kontodel kokku 1,7 miljardi tonni eest kasutamata kvooti — umbes sama palju, kui riigid aastas turule paiskavad. Lühiajaliselt peaks hindu tõstma niinimetatud turu stabiliseerimise reserv.

Footer EST

Liikmesriikidelt võetakse proportsionaalselt kvooti ära, et viia praegu pakkumise poole kaldu olev turg tagasi Igapaevased kauplemissusteemid. Kvooti kõrvaldatakse turult üha enam ning lühiajaliselt võib see hindu tõsta, ent pikas vaates pole reserv lahendus. Eelmisel nädalal vahendas Reuters aga, et analüütikud on süsiniku hinna prognoose taas langetanud, kuna kõnelused liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel ei edene soovitud tempos.

Lühiajaliselt peaks turg Igapaevased kauplemissusteemid kerge tõusuga: järgmisel aastal oodatakse hinnaks kuus eurot tonnist, Põlevkivifirma VKG hinnangul on kasvuhoonegaasi heitkoguste kauplemissüsteem ennast õigustanud ning selle eelised on ühetaolisus ja läbipaistvus, ent peamiselt see, et hinna määrab turg, mitte ametnike või konkureerivate sektorite suva, rääkis tööstusfirma suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.

Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:.