Siis tekkis turule heitkoguse ühikute ülejääk, mis hoiab hinda ikka madalal. Õhukvaliteedi hindamise kord 1 Õhukvaliteedi hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Isegi kui liikmesriikide vahelised ühendused on olemas, ei ole turureeglid veel piisavalt ühtlustatud, mistõttu on tehingukulud osades piirkondades ebamõistlikult kõrged. Saastatuse taseme sihtväärtus Saastatuse taseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, milleni tuleb jõuda kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parendada välisõhu kvaliteeti ja vältida kahjulikku mõju inimese tervisele. Eeskiri on koostatud eesmärgiga tagada võrdne ning mittediskrimineeriv kohtlemine kõikidele tootmisüksustele.

Kui lõikes 4 nimetatud muude teenuste saaja on ettevõtja, loetakse teenuse osutamine erandina lõikest 1 toimunuks teenuse saaja tegutsemiskohas. Kuid kui teenus osutatakse ettevõtja püsivas tegevuskohas, on teenuse osutamise koht selle tegevuskoha asukoht. Kui lõikes 4 loetletud muude teenuste saaja ei ole ettevõtja ja tema elukoht või asukoht on kolmanda riigi territooriumil, loetakse teenus osutatuks tema elukohas või asukohas.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus 7. Landgericht Hamburg Hamburgi piirkondlik kohus, Saksamaa karistas A-d ja B-d, kes töötavad ühes suures maksunõustamisettevõttes, maksupettusele kaasaaitamise eest rahalise karistusega kohtuasjas, mis Saaste oiguste kauplemise susteem käibemaksupettust, mille pani Selle petuskeemiga olid seotud mitu äriühingud.

Saksamaa äriühing E, mis oli tegelikult G kontrolli all, ostis välismaal käibemaksuvabalt kasvuhoonegaaside saastekvoote ning müüs need edasi Luksemburgi äriühingule I, mida juhtis samuti G. Viimane esitas arvetena E-le kreeditarved, lisades sinna Saksamaal kohaldatava käibemaksu, ning müüs kvoodid edasi Saksamaa äriühingule C, selle tehingu kohta koostatud kreeditarvetele lisati samuti Saksamaal kohaldatav käibemaks.

Saaste oiguste kauplemise susteem

Esialgsetes käibedeklaratsioonides Nii hoidis ta kõrvale kokku ,12 euro suuruse summa tasumisest. Äriühing I omakorda deklareeris maksustamisperioodidel aprill-juuniseptember — jaanuar ja märts äriühingule C osutatud teenused käibemaksuga maksustatavate tehingutena ning arvestas sisendkäibemaksuna lubamatult maha äriühingule E koostatud kreeditarvetel märgitud käibemaksu, hoides nii kõrvale ,10 euro suuruse summa tasumisest.

A ja B tegelesid alates Selles ekspertarvamuses märkisid nad, et äriühing I võib arvele lisada Saksamaal kohaldatava käibemaksu ja selle sisendkäibemaksuna maha arvata vaid juhul, kui tal on Saksamaal tegevuskoht, kus vastav majandustegevus toimub, ning et enne Saksamaal tegevuskoha loomist koostatud arveid tuleb korrigeerida. Lähtudes varasema kuupäevaga vormistatud lepingust bürooruumide üürimise kohta Saksamaal alates 1.

Nad kajastasid neis deklaratsioonides sisendkäibemaksuna äriühingule E esitatud kreeditarvetel märgitud käibemaksu ja seda Saaste oiguste kauplemise susteem läbi A ja B ning prokuratuuri poolt Landgericht Hamburgi Hamburgi piirkondlik kohus otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusi, leidis Bundesgerichtshof Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohuset see, kas süüdistatavad on Saksamaa karistusõiguse kohaselt maksupettusele kaasa aitamises süüdi, sõltub sellest, kas nad esitasid tahtlikult maksuhaldurile ebatäpsed esialgsed käibedeklaratsioonid, Moe kaubandusinfo oli lubamatult maha arvatud sisendkäibemaks äriühingu E teenuste kohta koostatud kreeditarvete alusel.

Kuivõrd A ja B ei olnud teadlikud äriühingute E ja I osalemisest G poolt toime pandud käibemaksupettuses, oli see eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul nõnda vaid juhul, kui äriühingule E koostatud kreeditarvete alusel ei olnud võimalik mis tahes sisendkäibemaksu maha arvamine, kuna neile arvetele ei olnud võimalik käibemaksu lisada.

Keskkonnaõiguse uudiskiri

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Luksemburgis asunud äriühingule I esitatud arvete puhul oli see nii aga vaid siis, kui kvootide üle andmises seisnenud teenuse osutamise koht ei olnud Saksamaal. Äriühingu E poolt äriühingule I käibemaksu lisamine oli käibemaksudirektiivi artikli 56 lõike 1 punkti a kohaselt ebaseaduslik vaid juhul, kui teenuse osutamine ei toimunud teenuse osutaja ehk äriühingu E juures, vaid teenuse saaja ehk äriühingu I juures ega olnud seetõttu Saksamaal maksustatav.

Bundesgerichtshof Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus toob välja, et see viimane tingimus eeldab, et Selles tähenduses oleksid kvoodid võrreldavad intellektuaalomandiõigustega. Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: III. Menetlus Euroopa Kohtus Märkused esitasid A, B, Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev peaprokurörSaksamaa ja Kreeka valitsus ning Euroopa Komisjon.

Kõik pooled peale Kreeka valitsuse kuulati ära Õiguslik hinnang A. Poolte seisukohtade kokkuvõte Niisiis tuleks esmalt uurida, millised Saaste oiguste kauplemise susteem nende sõnaselgelt nimetatud õiguste põhilised tunnused.

Selline talumisnõue oleks kokkuvõttes võrreldav eraõigusliku võlakohustusega, isegi kui see on kantud avalikku registrisse. Saastekvoot on seega kontvõõras intellektuaalomandiõiguste kõrval, mida iseloomustab see, et omanik võib õiguslikult talle kuuluva idee selle teostamiseks oma soovi kohaselt loovutada teisele isikule ilma, et ta kaotaks algset õigust või kohustuks seda üle andma sellele, kellel on lubatud seda kasutada. Liiati ei ole käibemaksudirektiivi sõnastusest kaugemale Saaste oiguste kauplemise susteem tõlgendus vajalik.

B lisab, et käesolevas asjas taotletud käibemaksudirektiivi tõlgenduse andmisel tuleb arvestada ka tagajärgedega, millega kaasneb karistusõiguslik vastutus, mistõttu tuleb arvesse võtta D kauplemise voimalus valdkonnas kohaldatavaid põhimõtteid, eriti õiguskindluse, süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse ja täpsuse põhimõtted, karistusõiguses analoogia kohaldamise keeldu ja ühetaolisuse põhimõtet.

Elektrituru käsiraamat

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev peaprokurör märgib, et käibemaksudirektiivi artikli 56 lõike 1 punktis a nimetatud õiguste loend ei ole homogeenne ning neid õigusi reguleeritakse erinevalt. Mis puudutab teenuse osutamise koha kindlaksmääramist, siis on määravaks elemendiks asjaolu, et need õigused annavad teenuse saajale õiguse kui sellise lihtsast kasutamisest kaugemale ulatuva majandusliku kasutamise võimaluse.

Teenuse osutamise kohaks peab seega olema teenuse saaja asukoht, kui maksukohustuslaste vahel osutatavate teenuste hind sisaldub kauba hinnas. Teenuse osutamise koha kindlaksmääramise seisukohast on selles artiklis nimetatud õiguste puhul määravaks tunnuseks see, et need annavad positiivse kasutusõiguse nende omanikule, kes Saaste oiguste kauplemise susteem neist tulu edasiseks lisandväärtuse loomiseks kas seeläbi, et ta kasutab neid ise, või seeläbi, et ta müüb ja annab need üle kolmandatele isikutele.

Kasvuhoonegaaside saastekvootidel on aga need eritunnused olemas. Saksamaa valitsus leiab esmalt, et kasvuhoonegaaside saastekvootide üleandmine on käsitatav teenuse osutamisena käibemaksudirektiivi artikli 24 Saaste oiguste kauplemise susteem 1 tähenduses ning üleandmise esemeks on kvoodist tulenev heitkoguste atmosfääri paiskamise õigus.

Samuti märgib Saksamaa valitsus, et erandina nii-öelda lähtekohariigi põhimõttest mis tuleneb kuni Arvestades, et selles artiklis sisalduv loetelu sisaldab üksnes selliseid kaitstavaid õigusi, mida iseloomustab asjaolu, et seadusandja annab omanikule absoluutse õiguse, mis annab teiste isikute õigusi välistava ainuõiguse nende õiguste kasutamiseks, leiab Saksamaa valitsus, et kasvuhoonegaaside saastekvoote saab käsitada sarnastena. Üksnes isikule, kellele kvoot on antud, on lubatud kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguste paiskamine.

Elektrituru käsiraamat Elektrituru käsiraamat Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja ülepiirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.

Kasutuse ainuõigus tuleneb kvoodi eraldamisest, mis kajastub saastekvootidega kauplemise registris ning konto omanikul on võimalik nimetatud kvooti kasutada kas oma tagastamiskohustuse täitmiseks või see teisele kontoomanikule müüa ja üle anda. Saksamaa valitsus lisab, et käibemaksudirektiivi artikli 56 lõike 1 punkti a eesmärk räägib selle kasvuhoonegaaside saastekvootide suhtes kohaldatavuse kasuks, arvestades, et kvoodist tulenev heitkoguste atmosfääri paiskamise õiguse kasutamine toimub tavaliselt selles kohas, kus selle õiguse ostja majandustegevusega tegeleb.

Kreeka Vabariik leiab, et käibemaksudirektiivi artikli 56 lõike 1 punkti a sõnastusest tuleneb, et seal sisalduv loetelu ei ole ammendav. Seal nimetatud immateriaalset vara puudutavate õiguste põhiliseks tunnuseks on anda omanikule nende õiguste kasutamiseks teiste isikute õigusi välistav ainuõigus.

Toimetas: Vahur Koorits Foto: Ilmar Saabas Euroopa Komisjon kiitis täna avaldatud otsusega heaks kasvuhoonegaaside CO2 saastekvootide tasuta eraldamise Eestile, mis võimaldab Eesti Energial ja teistel firmadel põlevkivi põletada selle eest saastetasusid mitte makstes. Varasema info kohaselt saab valdava osa tasuta kvoodist endale Eesti Energiakellel on käsil uue põlevkivil ja biomassil töötava elektrijaama ehitus, kirjutas BNS. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Meelis Münt ütles BNS-ile, et Eesti taotles tasuta kvooti kokku 18,9 miljonit ühikut, millest Eesti Energiale eraldatav kogus on 18 miljonit ühikut. Tasuta ühikute eraldamise eest peavad ettevõtted tegema investeeringuid. Muu hulgas on tasuta kvoot mõeldud Eesti Energiale uue põlevkivielektrijaama osaliseks rahastamiseks.

Oma iseloomust ja tunnustest tulenevalt kuuluvad kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguste paiskamise kvoot sellesse kategooriasse. Tasuta ühikute eraldamise eest peavad ettevõtted tegema investeeringuid. Muu hulgas on tasuta kvoot mõeldud Eesti Energiale uue põlevkivielektrijaama osaliseks rahastamiseks. Sarnase loa sai ka Küpros. Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et Küprose ja Eesti elektrisektori arengukavade teatavad sätted, millega eraldatakse saastekvoote tasuta, on kooskõlas Euroopa Liidu EL riigiabi eeskirjadega, seisab komisjoni ametlikus teates.

Tihe konkurents tagab turuosalistele signaali olla efektiivsed - signaali, mida suletud turg sellise tugevusega ei anna. Efektiivne elektriturg kindlustab elektrivarustuses tootjate ja kasutatavate kütuste mitmekesisuse. See peaks tagama investeeringud just sellistesse tootmisvõimsustesse, mis on keskkonna- ja julgeolekunõudeid arvestades kõige kulu- ja tehnoloogiaefektiivsemad.

Saaste oiguste kauplemise susteem

Regionaalne elektriturg ei toimi ilma piisavate riikidevaheliste ülekandevõimsusteta. Erinevate turumehhanismide toetusel peaks elekter saama vabalt liikuda just sinna, kus valitseb puudujääk ja kus hind on seetõttu kõrgem. Elektrituru edasist arengut reguleerivad üleeuroopalised võrgueeskirjad, millest esimene võeti vastu Võrgueeskirjad reguleerivad elektriturgu, ühendusi ja ka elektrisüsteemi talitlust. Sisuliselt on võrgueeskirjade näol tegemist ühiste reeglitega, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa elektriturgude harmoniseerimist, integratsiooni ja tõhusust.

Elering on näidanud initsiatiivi nii Saaste oiguste kauplemise susteem kui ka Baltikumi tasandil ja loonud elektri mõõteandmete kiireks ja mugavaks vahendamiseks Andmelao. Andmeladu on infosüsteem, mis koondab endas kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed.

Läbi andmelao on võimalus kiirelt ja mugavalt elektritarnijat vahetada kindlustamaks endale sobivaim ja soodsaim pakkuja. Uuendusliku algatusena on Elering välja arendanud ka kolmandatele osapooltele mõõteandmete jagamise tarkvõrgu andmevahetusplatvormi Estfeed. Estfeed ühendab energia andmeallikad ja neid andmeid kasutada soovivate rakenduste ehk erinevate energiateenuste arendajad, kes varem pole energia mõõteandmetele ligipääsu omanud.

Eleringi teenuseid koondav kliendiportaal e-Elering võimaldab tarbijal anda nõusolek oma mõõteandmete jagamiseks energiamüüjatele, rakendustele ja eraisikutele. Personaalsete mõõteandmete seaduslik ja turvaline jagamine energiateenuseid pakkuvatele rakendustele võimaldab kõigil osapooltel suurendada teadlikkust oma tootmisest ja tarbimisest ning neid ka automaatselt juhtida kasvatades seeläbi energiatootmise ja Saaste oiguste kauplemise susteem tõhusust. Andmeladu ja Estfeedil põhinevad rakendused on tarbijale mugavalt kättesaadavad läbi Kõik need kohalikud algatused, arengud ja laiem riikidevaheline koostöö toetavad Eesti jätkuvat integreerumist Euroopa piirideülese elektrituruga, pakkudes meie turuosalistele võimalust saada osa veelgi taskukohasemast ja jätkusuutlikumast energiasüsteemist.

Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika 1. Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika Viide lehele 1. Euroopa Liidu energiapoliitika 1. Siit tulenevad ka riskid, mis on ühest küljest seotud kütuste tarnekindluse, volatiilsete hindade ning subsiidiumidel põhineva tootmisega ja teisest küljest kliimamuutustega.

The Enormous Radio / Lovers, Villains and Fools / The Little Prince

Euroopa Liidu energiapoliitika on lähtunud ühisest eesmärgist tagada majanduse konkurentsivõime, energiatõhusus ning energiatoodete ja -teenuste pidev kättesaadavus turul hinnaga, mis on kõigile tarbijatele taskukohane, aidates saavutada Euroopa Liidu laiemaid sotsiaalseid ja kliimaeesmärke.

Euroopa Liidu energiapoliitika põhialused on kokku lepitud Lissaboni lepingus1, kus prioriteetidena on määratletud: energia siseturu toimimine; energiakasutuse tõhusus, energia kokkuhoid ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine; energiaturgude integreerimine ning võrgustike ühendamine.

Brüsseli plaan näeb ette tasuta saastekvootide kärpimist

Energialiidu idees kui Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava ühe osa väljaarendamises leppisid riigipead kokku Energialiidu arendamine on Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni üks olulisemaid prioriteete, mille eesmärgiks on vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kütuste ja gaasi impordist, tugevdada energia siseturu toimimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning energiatõhusust ja kindlustada Euroopa Liidu juhtrolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Esimesest kolmanda energiapaketini Saaste oiguste kauplemise susteem ajal oli Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturg killustunud ning monopoolne.

Hinnad olid kõrged ja investeeringuid nappis. Liikmesriigid otsustasid avada elektri— ja gaasiturud, kaotada konkurentsibarjäärid ning panna alus ühtsele energiaturule.

Võeti vastu esimene energia siseturu õigusaktide kogum, I energiapakett. Oli selge, et elektri siseturu rajamine pidi toimuma järk-järgult, et tööstus võiks uute oludega kohaneda.

Kuna esimene energiapakett ei täitnud ootusi, algas arutelu teise energiapaketi vastuvõtmiseks. Uued reeglid võeti vastu Tarbijatele tuli luua võimalus vabalt valida elektritarnijat. Ka II energiapakett ei täitnud loodetud eesmärki: regulatsioonide puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik saavutada täielikult avatud elektriturgu.

Saaste oiguste kauplemise susteem

Nii võeti Esimene käsitleb võrkudele juurdepääsu piiriüleses elektrikaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise. Euroopa Komisjon tutvustas Meetmepaketi üks osa on ka uus taastuvenergia direktiiv, mis võtab senisest nõudlikuma hoiaku riikide taastuvenergia eesmärkide täitmise ja taastuvenergia projektide loamenetluste venitamise küsimuses.

Püstitatud eesmärgid on esmapilgul ambitsioonikad ja pakett sisaldab ettepanekuid mitmete õigusaktide muutmiseks ning seab EL liikmesriikidele ka üldiseid eesmärke ja juhiseid, kuid kahjuks on reeglid puudulikud selle osas, millised on tagajärjed liikmesriikidele, kes kokkuleppest kinni ei pea.