Kui palju raha olete hetkel valmis investeerima? Vastavalt ettepanekus kavandatud artiklile võetakse skeemide vaheline laenumehhanism kasutusele äärmusliku vahendina.

Tulu kinnisvarainvesteeringutest Üks olulisemaid tegureid investeerimisvahendi valimisel on eeldatava tulu ligikaudne väärtus. Tuleb meeles pidada, et kinnisvarahaldusele suunatud investeerimistegevustes, nagu mis tahes teises finantsstrateegias, on kasumlikkuse tase otseselt seotud sündmuse riskantsusega. Näiteks ostab korter uues hoones, investoril on õigus oodata sellisest projektist käegakatsutavat tulu.

Samas on investeerimisfondide ja lõpetatud objekti jäämise võimalused väga suured.

52010PC0371

Aeg ja kulud Kui palju aega sul on? Kui palju on vaja investeerida ressursse? Kui palju raha olete hetkel valmis investeerima? Neid kolme küsimust tuleb kõigepealt selgitada, sealhulgas investeerimistegevuses. Samuti on kasulik arvutada täpne tundide arv, mida saate tulevase finantsprojekti jaoks regulaarselt pühendada.

Investeerimiseks vajalike vahendite suurust määravad tegurid hõlmavad turusegmenti, valitud objekti asukohta Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks üldist hetkeolukorda nii huvipiirkonnas kui ka majanduses tervikuna. Kinnisvarasse investeerimise alustamise kindlaksmääramine on oluline vältida tavapäraseid vigu, mida paljud algajad näevad. Selleks peate pöörduma kapitali säilitamise kõige tulusamate vahendite poole. Mis vara on parem investeerida? Ärikinnisvara Seda tüüpi investeeringuid iseloomustab suhteliselt kõrge kasumlikkus.

Kõik eksperdid tunnustavad ühehäälselt otsust investeerida suurlinnades asuvasse kommertskinnisvarasse kui kõige optimaalsemat strateegilist liikumist. Selline konsensus on täielikult põhjendatud.

Kuna just see tööriist osutub kõige nõudlikumaks laialdaselt rakendatavate suuremahuliste ja väikeettevõtete projektide kontekstis. Sellega seoses on võimalik olla kindel, et mitte ükski omandatud ladu, tootmine ega äriruumid ei ole tühikäigul.

Binaarse voimaluse strateegia foorum

Kuid te ei tohiks olla illusioone sellise sissetuleku lihtsuse kohta. Selleks, et töökoda või ladu alustaks teatud kasumi saamist, on vaja aega ja finantsinvesteeringuid seadmete ostmiseks, remonti ja rajatise üldist uuendamist. Võimalikele klientidele meelitamiseks peate isegi korraldama reklaamikampaania või esitluse.

Väärtuslikud nõuanded: enne raha investeerimist konkreetse piirkonna kinnisvarasse on mõistlik konsulteerida ekspertidega turu hetkeolukorra kohta.

Kuidas investeerida kinnisvarasse: investeerimisviisid, strateegiad, riskid, nõuanded

See samm kaitseb ootamatute hinnakõikumiste eest, mis võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid. Investeeringud eluasemesse Vaatamata ekspertide soovitustele on tänapäeval kõige populaarsem investeeringute osas elamukinnisvara turg.

Selles segmendis on parim valik keskmise hinna kategooriasse kuuluv objekt.

Kite Pharmaceutical Stock Options

Seda võimalust on lihtsam välja rentida, saades kiire kasumi. Kasu poolest tuleb tähelepanu pöörata ehitatavatele objektidele ja valmis uutele hoonetele.

Finantstulude kõrge tase on tingitud asjaolust, et nende eluruumide hinnad on tavaliselt madalamad kui järelturul. Vara välismaal Eraldi aruteluteema on investeeringud välismaa kinnisvarasse. Selles valdkonnas peetakse Euroopa hotellitehingute kiire hinnatõusu tõttu hotelli sektorisse investeeringuid kõige tulusamaks.

Investorid, kes ei karda suurenenud riski, peaksid pöörama tähelepanu eluaseme omandamise võimalusele arengumaades. Madalate jooksvate hindade tõttu võivad sellised investeeringud olla kapitali säilitamise väga tulus viis. Kuidas investeerida väikese kapitaliga kinnisvarasse? Investeerimine investeerimisfondidesse Kinnisvarainvesteeringute fondid on tänapäeval väga populaarsed kogu maailmas. Venemaal tegutsevad nad suletud vormis. Nende tegevuse põhiolemus on hoiustajate rahaliste vahendite kogumine ja nende edasine suund omandada Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks osaleda praeguses mitmekorruseliste rajatiste ehitamises.

Tuleb märkida, et sellist investeeringut saab teha ainult ehitusloa väljastamise etapis. Sellel meetodil on mitmeid eeliseid: suhteliselt madal aktsia hind dollarit ; tegelike kinnisvara haldamisel vältimatute riskide väljajätmine; üüritulu maksmine Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks fondide poolt; võime investeerida mitmetesse paljulubavatesse objektidesse; territoriaalsete piirangute puudumine, võimaldades samas Venemaal investeerida kinnisvarasse välismaal; väga kõrge likviidsuse tase.

Selle investeerimismeetodi mõned puudused on järgmised: kõrge volatiilsuse tase - üksuse väärtuse sagedane muutus suuremas ja väiksemas küljes; teatud tingimuste olemasolu välisinvesteeringutesse investeerimisel - tõendid isikliku sissetuleku seaduslikkuse kohta ja suurepärane inglise keele oskus. Ettevõtte aktsiad - vara omanik See meetod hõlmab konkreetse äriühingu aktsiate omandamist koos edasiste väljavaadetega, et suurendada ostetud väärtpaberite väärtust.

Kas sellisel viisil on kinnisvarasse investeerimine kasulik? Kohtunik ise, lähtudes järgmistest eelistest: võime teha väikese kapitaliga investeeringuid madala sisenemise künnise tõttu; füüsilise kinnisvara puudumine ja sellega seotud riskid. Väärib märkimist negatiivsed küljed: vähene mitmekesistamine üheaegselt mitmetesse projektidesse investeerimise madal künnis ; suurte riskide olemasolu.

Maa ostmine Venemaal Hoolimata selle investeerimismeetodi väga riskantsest ja kulukast iseloomust koos raskustega, mis on seotud maa leidmise ja erastamisega, muudab see meetod siiski kinnisvarasse investeerimise kasumlikuks ja siin on põhjus. See aitab kaasa äärelinnas asuvate suvilate ehitamise kiiremale arengule. Teiseks on Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks võimalus suurepärane lahendus küsimusele, kuidas investeerida väikese kapitaliga kinnisvarasse.

Kulud saidi ise on suhteliselt väike, ja säilitada objekti ei nõua suuri rahalisi vahendeid, erinevalt muljetavaldav kulu remont ja kommunaalteenuste puhul ostakorter. Maa Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks välismaale Selliste investeeringute madalam lubatud piir on umbes 15 dollarit. Selline investeering on siiski üsna riskantne tänu madalale nõudlusele kinnisvara järele USAs ja Euroopas.

Eluasemetunnistus Teine võimalus kinnisvarasse investeerida on osta dokument, mis kinnitab õigust ehitatavas majas elamispinnale. Pärast objekti kasutusele võtmist saab selle elamutõendi vahetada korterisse, pärast ülejäänud summa tasumist või saada saadaolevat raha, lähtudes objekti hinnast ehitustööde lõpetamise ajal.

Selle meetodi eeliseks on säästa esmase ja teisese eluaseme hindade erinevust. Sellisel viisil omandatud korteris elamise planeerimisel tasub meeles pidada selle sündmuse suurt potentsiaalset riski.

See on tingitud asjaolust, et ehitatud majas ei pruugi olla elamispinda, mis sobib sertifikaadi omadustes määratletud alale. Peale selle, arvestades ehitusprotsessi pikaajalist iseloomu, on oluline meeles pidada kinnisvarahindade languse ohtu, mida paljude ekspertarvamuste kohaselt meie riigis lähitulevikus täheldatakse.

Spetsialistide prognoosid jooksval aastal Käesoleva aasta esimeses ja teises kvartalis ei olnud paljude finantsanalüütikute autoriteetsete avalduste kohaselt oodata eluasemehindade olulist langust. Üldiselt olid need prognoosid täielikult põhjendatud. Ettepaneku eesmärk on parandada investeerimisteenuste ühtse turu õiget toimimist, suurendades investorikaitse ja investorite usaldust ELis.

Eelkõige on selle eesmärk parandada investeeringute tagamise skeemide direktiivi toimimist praktikas, selgitada investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisala, võttes arvesse finantskriisi ja hiljutisi muudatusi ELi regulatiivses keskkonnas, vähendada puudusi õiguslikus raamistikus ja erinevusi investeerimisühingute klientide ja pangas hoiustajate kaitses. Skeemide toimimises riikide tasandil praegu esinevaid erinevusi silmas pidades, esitatakse ettepanekus ühised eeskirjad, et tagada ühtlustatus skeemide rahastamises ja igapäevases tegevuses; samadel alustel nähakse äärmusliku võimalusena ette ka riikide skeemide vaheline laenumehhanism skeemide vajaduste ajutiseks rahuldamiseks, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse range kontrolli all ja kohustusega laenud tagasi maksta maksimaalselt viie aasta jooksul.

Peale selle on selliseid probleeme, nagu see, et praegu ei ole ette nähtud hüvitist investoritele, kes ei saa depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise tõttu oma vara tagasi või kaotavad eurofondis oma osakute või aktsiate väärtuses: see tuleb lahendada ELi tasandil, sest muud lahendused võivad killustada investorite kaitset ELi turgudel.

Võttes arvesse, et investeerimisteenuste osutamine on piiriülene tegevus, tuleks investeerimisühinguid kohelda eri liikmesriikides ühtemoodi, kui ühingud ei tagasta klientide vara; investoritele peaks olema kõikides liikmesriikides tagatud ühesugune kaitsetase. See ühtne lähenemisviis on vajalik selleks, et vältida võrdsete võimaluste probleeme eri liikmesriikide investeerimisühingute vahel ja konkurentsi moonutamist pankade ja investeerimisühingute vahel.

Peale selle muudetakse hoiuste tagamise skeemide toimimist, et ühtlustada kaitse kohaldamisala ulatust, väljamaksmise korda ja ajastust, rahastamismehhanisme ja vastastikuse solidaarsuse tagamist skeemide vahel. Kaitse suurendamine pangahoiuste sektoris ei tohiks õõnestada investeerimisühinguid.

Seetõttu on vaja hinnata investorite kaitse taset ELi tasandil, võtta arvesse turgude olukorda ELis ja regulatiivseid muudatusi ELi tasandil, millel võivad olla tagajärgi investeeringute valdkonnas.

Binaarsed voimalused naiteks sularahas

Ettepanekus võetakse arvesse, et mõlema direktiiviga saavutatakse eri põhieesmärgid. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid pettuseohu või haldusliku ametiseisundi kuritarvitamise või töös tehtud vea vastu, mille tõttu investeerimisühing ei suuda klientidele vara tagastada. Ettepanek säilitab valdkondlike õigusaktide spetsiifilisuse. Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna kõiki lahendusi on hinnatud kuluefektiivsuse seisukohast ja nendes võetakse arvesse liikmesriikide turgude eripärasid.

Ettepanek ei lähe kaugemale, kui on soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalik; Kuveidi binaarsed variandid jätab see minimaalse ühtlustamise põhimõtted vajaduse korral alles, näiteks seoses tingimustega, mille kohaselt peavad tagatisskeemide liikmed skeemi osamakse tegema. Riikide skeemide vahelise laenusüsteemi kehtestamine on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna see ei mõjuta liikmesriikide eelarvepädevust, see on äärmuslik meede, mida kasutatakse tingimusel, et eelnevalt on kasutatakse muid rahastamismehhanisme tavapäraseid või täiendavaid osamakse liikmeteltsee annab laenamise võimaluse ainult tingimusel, et makstakse intresse ja laenu võtval skeemil on tagasimaksmise kohustus, mis on ajaliselt ja mahult piiratud.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus 4. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga vastavusse viimine — Direktiiviga hõlmatud teenused ja klientide klassifikatsioon — artikli 1 lõige 2 ja I lisa Investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisala on praegu määratletud ristviitega investeerimisteenustele, nagu need on määratletud investeerimisteenuste direktiivis [13]. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid, kui ühing ei suuda seoses investeerimisteenustega kliendi nimel hoitavaid finantsinstrumente või raha tagastada.

Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga tunnistati investeerimisteenuste direktiiv kehtetuks ja laiendati valdkondlike õigusaktidega hõlmatud teenuste ulatust näiteks mitmepoolse kauplemissüsteemi käitamine kuulub praegu finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi reguleerimisalasse. Tekkinud on ka mitmeid tehnilisi küsimusi, nagu ühingutele pakutava kaitse ulatus olenevalt nende tegevusloa ulatusest st kas ühingul on või ei Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks lubatud kliendi vara hoida.

Muudatusettepanek selgitab, et kõik finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga hõlmatud investeerimisteenused ja tegevusalad peaksid kuuluma investeeringute tagamise skeemide direktiivi ja et kui ühingud hoiavad de facto kliendi vara olenemata nende tegevusloa piirangutest või Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks investeerimisteenuse laadistpeaks klientidel olema õigus saada investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel hüvitist.

See õigus oleks olenemata sellest, kas ühing teeb seda oma tegevusloale seatud piiranguid nt mis keelab tal kliendi vara hoida või sõlmida tehinguid jaeklientidega rikkudes ja olenemata ühingu investeerimisteenuse laadist nt kas ta käitab mitmepoolset kauplemissüsteemi. See meede võimaldab jaeinvestoritel eeldada, et ühingud on investeeringute tagamise skeemide direktiiviga hõlmatud, ilma et neil oleks vaja kontrollida ühingu tegevusloa üksikasjalikke tingimusi.

See muudab investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamise liikmesriikides ka järjepidevamaks, mis aitab tagada investeeringute tagamise skeemide direktiivi nõuetekohase toimimise. Veel üks muudatusettepanek, mis tuleneb finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi sätetest, puudutab klientide klassifitseerimist. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv on tõepoolest potentsiaalselt kohaldatav kõikide investorikategooriate suhtes. Teadjamad kliendid on tavaliselt võimelised valima vahendajad, kellele nad oma vara usaldavad, ja jälgima nende tegevust.

Seetõttu võib praegu olla liikmesriikide õigusaktides sätestatud, et kutselised ja institutsionaalsed investorid [15] võib investeeringute tagamise skeemide direktiivi I lisa alusel kaitseta jätta [16]. Kuna aga investeeringute tagamise skeemide direktiiv on finantsinstrumentide turge käsitlevast direktiivist varasem, siis ei lange Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks tagamise skeemide direktiivis esitatud kutseliste ja institutsionaalsed investorite loetelu kokku vastava loeteluga finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis [17].

See võib teha olukorra keerukaks hüvitamise ajal, kus teenuste osutamise jaoks kutselisteks klientideks klassifitseeritud kliendid ei pruugi kokku langeda klientidega, kelle võib investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaselt kaitseta jätta.

Ettepanek viib investeeringute tagamise skeemide direktiivis oleva klientide klassifikatsiooni vastavusse finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis määratletud kutselisteks peetavate klientide mõistega. See muudab seisukohta järjepidevamaks, selgemaks ja lihtsamaks tagatisskeemide ja investorite jaoks, sest kaks direktiivi on seega omavahel kooskõlas. Kutselistena käsitatavate klientide mõistega vastavusse viimine tagab kindluse ja annab parema kaitse keskmise suurusega ettevõtjatele, kes võivad praegu olla investeeringute tagamise skeemide direktiiviga sätestatud kaitsest ilma jäetud ja on finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel tavaliselt klassifitseeritud pigem jaeklientideks [18].

Ristviide finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis määratletud kutselise kliendi mõistele võimaldab investeeringute tagamise skeemide direktiivi automaatselt kohandada finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi tulevaste muudatustega. Kolmandast isikust kontohalduri maksevõimetuks muutumine — artikli 2 lõige 2, artikkel 12 Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid, kui ühing ei ole võimeline kliendi nimel seoses investeerimisteenustega hoitavaid finantsinstrumente või raha tagastama.

Investoritel võib seega olla oht, et mitte ainult ühing, vaid tõenäoliselt ka kontohaldur muutvad maksevõimetuks. Juhul kui kolmandast isikust kontohaldur ei ole võimeline finantsinstrumente oma kliendile tagastama, ei maksta kliendile investeeringute tagamise skeemide direktiiviga kehtestatud tagatisskeemist mingit hüvitist. Seetõttu on finantsinstrumendi ostnud investoritele investeeringute tagamise skeemide direktiiviga tagatud kaitsetase erinev sõltuvalt sellest, kas nende vara hoiab ühing ise või kolmandast isikust kontohaldur.

Ettepanekuga muudetakse artikli 2 lõiget 2, et laiendada hüvitist investoritele nõuete eest seoses sellega, et ühing ei tagasta finantsinstrumente, kuna kolmandast isikust kontohaldur muutub maksevõimetuks.

Maksuvaba käive

See meede kõrvaldab võimaliku puuduse, mis tekib, kui kontohaldur jätab eelnimetatud kohustused täitmata. Investeerimisühingutele jääb kohustus võtta kõik mõistlikud sammud, et vara kontohaldurilt tagasi saada. Ettepanek ei muuda artiklit, et lisada sellise institutsiooni maksevõimetuks muutumine, kus investeerimisühing raha hoiustab. See eristab fonde finantsinstrumentidest, mille puhul võib, tingimusel et asjaomane investeerimisühing vastab nõuetekohase hoolsuse kriteeriumidele, määrata reguleerimata üksusi hoiustama kliendi finantsinstrumente.

See erinev kord õigustab erinevat kohtlemist investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel. Eurofondi depositooriumi maksevõimetuks muutumine — artikli 1 lõige 4, artikli 2 lõige 1, artikli 2 lõige 2b, artikkel 4a, artikkel 5, artikli 10 lõige 1, artikkel 12 Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja eurofondid [21] valitsemine ei ole finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel investeerimisteenus.

Seetõttu ei kata investeeringute tagamise skeemide direktiiv eurofonde ja nende osakuomanikke juhtudel, Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks kahju tekib eurofondi depositooriumi või allhalduri poolt maksmata jätmise tõttu.

See olukord on sisuliselt siiski võrreldav punktis 4. Järelikult annab kavandatud meede eurofondide valitsejatele õiguse hüvitisele investorikaitse skeemist, kui vara eurofondile ei tagastata seetõttu, et eurofondi depositoorium või allhaldur muutub maksvõimetuks. Kuna Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks näeb ette kaitse eurofondidele või nende depositooriumidele või allhalduritele, peaksid selle kaitse kohaldamisala laiendamise maksumuse kandma pigem need üksused kui investeerimisühingud.

Lisaks arvestades, et investeeringute tagamise skeemide direktiivis ette nähtud kaitset otsustati laiendada, on juhul, kui kolmandast isikust kontohaldur, keda kasutatakse investeerimistegevusega seoses, muutub maksevõimetuks, otstarbekas riski käsitleda samamoodi nagu probleemide korral eurofondi depositooriumidega või allhalduritega. See meede annab teatava kaitse eurofondide investoritele. Samas tuleks seda täiendada nende õigusaktide muutmisega, mis reguleerivad eurofondide depositooriumide toimimist eurofondide direktiivi alusel, [22] et ühtlustada veelgi depositooriumide ülesandeid ja nende vastutuskorda.

Komisjon valmistab praegu ette selle õigusakti võimalikke muudatusi [23]. Investorid, kes on toime pannud selliseid tegusid, tuleks hüvitisest ilma jätta, kuna neil ei peaks olema direktiiviga tagatud üldist kaitset. Hüvitise suurus — artikli 4 lõige 1 ja artikli 2 lõige 3 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 4 lõikega 1 ühtlustatakse miinimumhüvitis 20 eurot igale investorile.

Populaarsed kauplemissusteemid

Kui investeeringute tagamise skeemide direktiiv kehtestati, siis peeti piisavaks viia see hüvitise suurus vastavusse hoiuste tagamise skeemide direktiivis kehtestatud hüvitise suurusega sel ajal 20 [26]. Aga 20 euro suurust hüvitise piirmäära ei ole kunagi kohandatud, et see kajastaks inflatsiooni või suuremat finantsinstrumentide valikut Euroopa investoritele alates investeeringute tagamise skeemide direktiivi jõustumisest. Lisaks muudeti hiljuti hoiuste tagamise skeemide direktiivi, et sätestada vähemalt 50 eurot hoiustajale krediidiasutuse kohta, mille määra tõstetakse kindla summani eurot [27].

Komisjon teeb ettepaneku muuta artikli 4 lõiget 1, et suurendada hüvitise summat 50 euro suuruse kindla summani. See summa kehtestati selleks, et võtta arvesse inflatsiooni tagajärgi ELis ja viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega ELis.

Hüvitise suuruseks tuleks kehtestada kindel summa, et vältida spekulatsiooni ja seda, et investorite valikut mõjutaks eri liikmesriikides tagatud kaitse erinev ulatus. Kuna mõnes liikmesriigis on praegu hüvitise summa suurem, nähakse kolmeks aastaks ette varasemate õiguste kaitse klausel, et võimaldada neil kohanduda 50 euro suuruse kaitsetasemega.

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Krediidiasutuste puhul võib tekkida kahtlusi, kas seoses investeerimisteenustega tuleb pangas hoiustatavat raha kaitsta pigem investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel kui hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel. Nii pangandus kui ka investeerimisteenuseid osutavate pankade erilaadist tulenevate võimalike ebakindluse juhtude käsitlemiseks muudetakse investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 2 lõiget 3, et täpsustada, et kahtluse korral tuleb investorile hüvitist maksta hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel mis nägi ette suurema kaitse ulatuse.

See kaitseks investoreid tõhusalt ja vähendaks muret võrdsete võimaluste pärast. Rahastamise põhimõtted — artikkel 4a Investeeringute tagamise skeemide direktiiviga skeemide rahastamise osas nt investeeringute kaotuse korral eelnev või tagantjärele rahastamine jäetud suur kaalutlusruum ja suured erinevused selles, kuidas on rahastamine üksikutes liikmesriikides korraldatud, tekitab arvukalt probleeme. See õõnestab investorikaitset ja investorite usaldust investeerimisühingute kasutamise vastu kui investorid ei ole kindlad, et maksmata jätmise korral on ette nähtud piisavad rahalised vahendid nende nõuete rahuldamiseks.

See kahjustab ka siseturu Vaartpaberituru nouanded valikuvoimaluste jaoks toimimist, kui investorikaitse tõenäosus ja ühingutelt nõutavad osamaksud on liikmesriigiti väga erinevad sõltuvalt sellest, kas üksikud rahastamiskorrad on piisavad.

Lisatakse uus artikkel, milles täpsustatakse investorikaitse skeemide rahastamise aluspõhimõtteid. Selle sätte kohaselt eelkõige: — peaks põhimõtteliselt skeemide rahastamise kulusid kandma jätkuvalt turuosalised; — tuleks skeeme piisavalt rahastada võrdeliselt nende võimalike kohustustega; — kehtestatakse piisava rahastamise tagamiseks kõikide skeemide jaoks minimaalne rahastamise sihttase. See rahastamise sihttase rahastatakse tervikuna eelnevalt.

Võttes arvesse praegusi erinevusi riikide tasandil, tuleks rahastamise sihttase algselt saavutada kümne aastaga; — tuleks juhul, kui konkreetsetel juhtudel eelrahastamisest skeemi kohustuste täitmiseks ei piisa, tagada täiendavad osamaksunõuded skeemiga kaitstud üksustelt.

Need ei tohiks siiski liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ohtu seada; — kui need rahastamisallikad on ammendatud, võib skeem kasutada teistest tagatisskeemidest laenamise võimalust, nagu on täpsemalt kirjeldatud järgmises punktis 4.

Mõne punkti üksikasjalikku rakendamist täpsustatakse delegeeritud õigusaktide kaudu, mida komisjon võtab vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli alusel.

Skeemide avalikustatavad üksikasjad täpsustab tulevane Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus ESMA [28] tehniliste standardite kaudu. See meede on proportsionaalne, kuna selle tulemusel on skeemide rahastamine rohkem ühtlustatud, see ei tee ülemääraseid ettekirjutusi ega ole liiga üksikasjalik ja võimaldab siiski liikmesriikidele teatavat paindlikkust põhimõtete praktikas rakendamisel. Suurem ühtlustamine parandab investeerimisteenuste ühtse turu õiget toimimist, vähendades erinevusi investeerimisühingute ja investorite kohtlemises eri liikmesriikides.

See vähendab ka ohtu, et skeemil ei ole oma kohustuste täitmiseks piisavalt vahendeid, ja suurendab seega tarbijakaitset ja investorite usaldust investeerimisteenuste kasutamise vastu. Äärmuslik vahend — riikide skeemide vaheline laenumehhanism — artikkel 4b Liikmesriikide vahel ühtsete rahastamiseeskirjade kehtestamisega koos riikide skeemide vaheliste koostöökokkulepete sõlmimine annab investoritele suurema kaitse ja edendab investori usaldust investeerimisteenuste vastu.

Süsteem põhineb riikide skeemide vahelise solidaarsuse põhimõttel. Vastavalt ettepanekus kavandatud artiklile võetakse skeemide vaheline laenumehhanism kasutusele äärmusliku vahendina.