Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest. Kütte- ja elektriarveid vähendavate programmide rakendamine: a. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. Haridussüsteemi tagasipöördumine ei ole ühelegi inimesele takistatud või ülemäära keeruliseks muudetud; b.

Suuname CO2-kvootidest riigile laekuva tulu energiasäästu investeeringuteks; b.

Kodumaiste väiksema keskkonnamõjuga energiaallikate eelistamine majanduse konkurentsivõimet kahjustamata: a. Vaatame üle taastuvenergia toetuste määra uutele projektidele, diferentseerime need energiaallikate lõikes ning seame sõltuvusse elektri turuhinnast; c.

Eesti peab aktiivselt osalema Euroopa Liidu süsinikpoliitika kujundamisel ja rohesertifikaatide turul. Energiasertifikaatide turu käivitumine võimaldab Eestil jätkata energiaportfelli mitmekesistamist taastuvenergia allikatega, kahjustamata samas Eesti tarbijate rahakotti ja ettevõtete konkurentsivõimet. Julgeoleku tagamiseks vajalike energiatootmisvõimsuste rajamine odavaima võimaliku hinnaga tarbijale ja keskkonnale: a.

Põlevkivist Eesti jaoks saadava väärtuse oluline kasvatamine: a. Põlevkivi riigitulu suurus sõltub nafta maailmaturuhinnast ning arvestab tootjaettevõtte pikaajalisi äririske. Energiatõhususe suurendamine läbi teadmispõhise energeetika Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem targa elektrienergiakasutuse nutivõrgu edendamise: a. Jätkame energiatehnoloogia programmi; b.

Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine: a. Ajakohastame talviseid teehoiunõudeid ja tõstame teehoolde võimekust erioludes; b. Ühistranspordi arendamise kõrval jääb Eestis liiklemisel väga oluliseks maanteetransport: a. Eesti hõreda asustuse ja traditsioonide tõttu jääb Eesti perede peamiseks liikumisviisiks maanteetransport.

Sõiduautosid ei maksustata; b. Kõrvuti autoliikluse parandamisega teeb Eesti valitsus kõik selleks, et vähendada autode kasutamise sundi: a. Valime linna, kus pilootprojektina toetame linnaplaneerimise põhimõtete juurutamist, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust ja pakutakse elukohti, mille suhtes töökohad, teenindusasutused, lasteasutused on paigutatud võimalikult mugavalt. Eesti lennuühenduste oluline parandamine: a. Eesti lennunduspoliitika lähim suur eesmärk on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul; b.

Pikaajalisemaks eesmärgiks on muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks; c. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Ühtse Taeva projektis. Kaubandussuhete arendamine meritsi ja maismaal: a.

Kavandame jäämurdevõimekuse suurendamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toetusel. Meretranspordi, -turismi ja -hariduse edendamiseks kiidame Riigikogus heaks Eesti Merenduspoliitika. Laevade Eesti lipu alla registreerimine peab olema mugav, kiire ja vähese bürokraatiaga; b. Niisamuti peame oluliseks saavutada kokkulepe Venemaaga veokvootide suurendamiseks maismaatranspordis. Kaasaegse maismaaühenduse rajamine Eesti ja Lääne-Euroopa vahel: a.

Valitsuslepe lubab sotsiaalmaksu lage ja erisoodustuseta tasemekoolitust - Tööandjate Keskliit

Infoühiskond ülikiire interneti kujul mõistliku hinnaga igasse kodusse ja ettevõttesse: a. Toetame uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire lairibaühenduse väljaehitamist kõikide Eesti maapiirkondadeni. Riigi ühtne, lihtne ja sõbralik kodanike poole pööratud nägu internetis ja e-teenustes: a. ID-kaart ja mobiilID peavad tagama turvalise ligipääsu igale Eestis pakutavale teenusele; d. Turvalisem, säästlikum, mugavam, kiirem, läbipaistvam ja piirkonniti kättesaadavam avalik teenus: a.

E-demokraatia arendamine kaasamise ja läbipaistvuse suurendamiseks: a. E-kodanik on e-ametniku ja e-poliitiku kiireks ja tegusaks partneriks; b. MobiilID-ga on võimalik valida Riigikogu valimistel ja nutitelefoniga juba Riigi e-varade andmine kodanike ja ettevõtete teenistusse: a. Eestist maailma juhtiva E-ID ja küberjulgeoleku lahenduste tootja kujundamine: a.

Isikute põhiõiguste kaitsmine: c.

Menetlusse võeti eelnõu Liikuvusameti moodustamiseks

Tugevdame Andmekaitse Inspektsiooni võimekust ja juriidilist positsiooni üksikisikute õiguste kaitsel; i. Õigusruumi selguse ja arusaadavuse suurendamine: b.

Lisaks töös olevale keskkonnaseadustikule võtame vastu valdkonnaseadusi koondava ehitus- ja planeerimisseadustiku; 8. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine: c. Uus strateegia näeb ette täiendavaid meetmed korruptsiooni ennetamiseks ja keskendub veelgi enam korruptsiooni tõkestamisele erasektoris ja kohalikes omavalitsustes. Kodanike ja ettevõtete turvalisuse tagamine küberruumis: a. Autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitsmine: a.

Kaasajastame autoriõiguse seaduse ning reguleerime puudulikult kaitstud valdkonnad; b.

Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem

Vähemusrahvusest eestimaalaste, eriti noorte, konkurentsivõime tugevdamine tööturul: a. Viime lõpule ülemineku eestikeelsele gümnaasiumile; f. Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemehelik majandamine: a.

Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem

Loodusvarade keskkonnasäästlik kasutamine: a. Selleks viime läbi tulumaksumuudatuse, mille kohaselt lubame raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast võõrandamist tehtud metsa majandamise kulud; d.

Puhta ja turvalise Läänemere eest võitlemine: a.

Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem

Otsustavat tähtsust omab pigem see, et menetlusnormide ja maksuõiguse materiaalse tuuma vahel peab esinema eriline seos, et nimetatud õigusnorme oleks võimalik käsitleda maksusätetena. Nii esineb näiteks eriline seos materiaalõiguslike maksusätete ja maksuotsuste täitmise reeglite vahel, kuna maksude sundkorras sissenõudmise võimalus kujutab endast üsna olulist tegurit maksude tegeliku kogumise ja seega riigi maksutulu seisukohast.

Nii on ka Euroopa Kohus nimetatud õigusakti sellise tõlgenduse põhjenduseks leidnud, et maksude kogumise tingimusi ei saa lahutada maksusüsteemist, millega need on seotud. Vaidlustatud õigusaktide puhul omavad selle seose olemasolu hindamisel kokkuvõttes Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem tähtsust kaks aspekti: kogu ühenduses eriti tundlikeks peetavate maksuasutuste avamine ja teiste liikmesriikide maksuhalduritele ligipääsu võimaldamine oma maksualasele teabele puudutavad ühelt poolt teavet andva liikmesriigi seisukohast maksualase suveräänsuse keskset valdkonda menetlusõiguse osas.

Maksukohustuslaste ja maksustatavate tehingute kohta teabe saamine võimaldab teiselt poolt teavet saaval liikmesriigil maksu õigesti arvutada ja on seega selles riigis maksude määramise otsene eeldus. Seda kirjeldatakse järgnevalt üksikute sätete najal. Määruse artikli 5 kohaselt on liikmesriigi asutused kohustatud edastama teise liikmesriigi asutuse taotlusel teabe maksustavate tehingute kohta.

Liikmesriigi pädev asutus võib sellise teabe esitamisest keelduda üksnes artiklis 40 nimetatud põhjustel, nimelt siis, kui selle liikmesriigi õigusaktid, Graafilised kaubandusstrateegiad peaks teavet andma, ei võimaldaks sellist teavet koguda või kasutada ka puhtalt siseriiklikel asjaoludel artikli 40 lõige 2kui asjaomane liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet artikli 40 lõige 3 ja kui teabe edastamine tooks kaasa teatavate konkreetselt nimetatud saladuste avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga artikli 40 lõige 4.

Selle kohustuse kohaselt peavad liikmesriigid järelikult esitama teiste liikmesriikide asutustele mitmesugust teavet, mis loob otseselt selgust maksualaste toimingute kohta. See teave peab olema taotluse esitanud liikmesriigis maksude määramisel pidepunktiks. Täiendav, juba sissejuhatuses mainitud aspekt on see, et käesolevas asjas on tegemist teabega, mis on mõnes liikmesriigis eriti konfidentsiaalne ja mille suhtes kohaldatakse maksualase teabe salastatust käsitlevaid erisätteid.

Edastatud teavet tuleb ka vastuvõtvas liikmesriigis käsitleda konfidentsiaalsena ja selle suhtes tuleb kohaldada seda liiki teabele kehtivat kaitset. Siiski laiendab määrus isikute ringi, kellel on juurdepääs liikmesriikide pädevate asutuste valduses olevale teabele, ning sekkub seeläbi selgelt siseriiklikesse õigusnormidesse, mis käsitlevad maksualase teabega ümberkäimist.

Lisaks teabevahetusele taotluse korral sätestab määruse artikkel 17 automaatse Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem kavakohase automaatse teabevahetuse võimaluse. Määruse artikli 18 kohaselt otsustab siiski iga liikmesriik ise, millisel määral ta teabe vahetamisel osaleb. Asjaolu, et liikmesriikidele antakse siinkohal valikuvabadus, ei muuda siiski midagi normi esemes, maksualase teabe vahetamises. Nimetatud süsteemiga ühinedes avaldab liikmesriik nimelt maksuhalduri teavet, mida vajatakse teises liikmesriigis maksustamise eesmärkidel.

Erinevus artiklis 5 ettenähtud teabe saamiseks vajalikust uurimismenetlusest seisneb üksnes selles, et artikli 17 kohase Bollingerihm ja RSI raames edastatakse teavet ka ilma konkreetse taotluseta automaatselt. Määruse artikkel 22 paneb liikmesriikidele kohustuse luua elektrooniline andmebaas, milles säilitatakse andmeid, mis on vajalikud käibemaksu määramiseks.

Andmebaasi olemasolu on ühelt poolt määruse artikli 23 kohase elektroonilise teabevahetuse eelduseks. Teiselt poolt on artikkel 22 ka struktuuriline juhis siseriiklikele maksuhalduritele, mis läheb oma kohaldamisala poolest kaugemale kui üksnes halduskoostöö. Lisaks sellele võimaldab artiklis 23 sätestatud otsene juurdepääs elektroonilisele andmebaasile ka sellise teabe edastamist, mis võib omada olulist tähtsust maksustamise pidepunktina.

Nii on olemas otsene juurdepääs taotluse saanud riigi poolt edastatud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrile ja asjaomasele isikule tehtud kõigi ühendusesiseste tarnete koguväärtusele, või edastatakse see teave vähemalt automaatselt ja viivitamata. Lisaks sellele on määruse artikli 24 kohaselt selles nimetatud tingimustel otsene juurdepääs teatud muule teabele või edastatakse see vahetult ja viivitamata elektrooniliselt. Seda täiendab määruse artikkel 27, kus on loetletud säilitamisele kuuluv ja teistele asutustele esitatav teave, eelkõige isiku nimi ja aadress, kellele number on antud.

Lisaks maksustamise aluseks olla võiva teabe vahetamisele ja sellega seotud maksusaladuse mõjutamisele liikmesriikides sekkub nimetatud määrus olulisel määral siseriiklike maksuhaldurite autonoomiasse.

Määruse artikli 11 kohaselt võivad taotluse esitanud asutuse ametnikud kokkuleppel taotluse saanud asutusega viibida taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi haldusasutuste ametiruumides artikli 11 lõige 1. Lisaks sellele võivad nad viibida haldusuurimise juures artikli 11 lõige 2. Kõnealune maksuasutuste avamine kujutab endast märkimisväärset muudatust maksuküsimustes tehtavas koostöös. Nagu komisjon märkis oma ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas, ei olnud sellist võimalust enamikus liikmesriikides seadusega ette nähtud.

Tegelikkuses on peaaegu kõigis liikmesriikides teise liikmesriigi haldusametniku viibimine haldusuurimise juures lubatud üksnes maksukohustuslase nõusolekul. Kui liikmesriigid näevad ette maksualase erimenetluse ja maksualase teabe salastatust puudutavad erisätted ning käsitlevad neid maksusätetena, viitab see sellele, et ühenduse menetlusnormide puhul, mis seda valdkonda põhjapanevalt muudavad, on tegemist ka maksusätetega Kaubandussusteem 1 minut asutamislepingu tähenduses.

Teabe avaldamine ja maksuasutuste avamine on aga üksnes medali üks külg, mis puudutab teavet edastavat riiki. Normi eesmärki silmas pidades omab suuremat tähtsust medali teine külg, nimelt asjaolu, et koostöö kaudu saadud teave võib olla igas teavet vastuvõtvas liikmesriigis maksustamise aluseks.

Määrus peab võimaldama just maksu õigesti arvutada ja varustama maksuhaldureid selleks vajaliku teabega. Täiendavalt olgu viidatud sellele, et määruse artiklites 29 ja 30 korratakse ühendusevälistele maksukohustuslastele, kes osutavad elektroonilisi teenuseid isikutele, kes ei ole maksukohustuslased, kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 26c B osaga pandud kohustust edastada teatud teave, eelkõige maksudeklaratsioon kvartali kohta, elektrooniliselt.

Lisaks sellele on ette nähtud menetlus tehniliste üksikasjade kindlaksmääramiseks Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem teabe edastamine teistele liikmeriikidele. Seega on vahetult määruse enda esemeks olulist tähtsust omavad maksualased õigusnormid. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et kõnealused õigusnormid sisalduvad osaliselt juba kuuendas käibemaksudirektiivis, sest õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus tuleb põhimõtteliselt kindlaks määrata sõltumata paralleelselt olemasolevatest õigusaktidest.

Lisaks sellele annab määrus, mis kehtib vahetult ja paneb seega üksikisikule kohustusi sõltumata siseriiklikest rakendusaktidest, kõnealustele sätetele võrreldes direktiiviga uue õigusliku kvaliteedi. Selleks ettenähtud tähtajad on ka ammu lõppenud. Artikkel 3 näeb ette artikli 1 lõikes 1 nimetatud teabe automaatse vahetamise menetluse ja artikkel 4 sätestab omaalgatusliku teabevahetuse seal loetletud juhtudel.

Analoogiliselt määrusega on sätestatud teabe esitamise kohustus. Neis kehtestatakse niisiis kohustus vahetada teavet, mis võib olla maksustamise aluseks.

Järeldus Kokkuvõttes sisaldavad mõlemad vaidlustatud õigusaktid maksusätteid. Seega põhinevad õigusaktid sobival õiguslikul alusel.

Author, Journalist, Stand-Up Comedian: Paul Krassner Interview - Political Comedy

Järelikult on komisjoni hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna nõukogu on komisjonilt kohtukulude hüvitamist nõudnud ja kuna viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud mõista välja komisjonilt. Iirimaa, Portugali Vabariik ning Ühendkuningriik kui menetlusse astujad kannavad kodukorra artikli 69 lõike 4 alusel oma kohtukulud ise.

  • Miks kaubandusvoimalused aktsiate asemel
  • Uudisvoog - BCS Itera
  • Menetlusse võeti eelnõu Liikuvusameti moodustamiseks
  • Valitsuslepe lubab sotsiaalmaksu lage ja erisoodustuseta tasemekoolitust
  • Sissejuhatus 1.
  • aktiivselt - Traduzione in italiano – Dizionario Linguee
  • Menetlusse võeti eelnõu Liikuvusameti moodustamiseks - Riigikogu

Ettepanek Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus: 1. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm.

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine. ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks.

Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

CERN asutati Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis. Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel.

Pärast 2—5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada.

Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole. Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks. Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. Eelnõu koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat. Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest. Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas.

Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral kolme kuu asemel kaks kuud.

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused. Eelnõuga muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks.

Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seadusega ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt kehtestatakse nii salvestusseadmete kui —kandjate loetelu kui ka tasu suurus valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügi hinnast Eestis.

Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele. Eelnõuga planeeritavad muudatused on vajalik, et kehtestada modernne ja paindlik tasu kogumise süsteem, mis võimaldaks õiglast tasu koguda ka näiteks nutiseadmetelt. Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium autoriõigusega seotud Euroopa tuumakaubanduse kogumise ja uhtlustamise susteem ülesanded üle Patendiametile. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. Eelnõu kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid.

Valitsuslepe lubab sotsiaalmaksu lage ja erisoodustuseta tasemekoolitust

Üha enam koguvad populaarsust iseteeninduslikud majutusasutused nn automaathotellidmis on pakkumist mitmekesistanud ja mida tuleb ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Seetõttu vähendatakse neid nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist.

Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse ajutisuse sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest.

Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Jätkuvalt on majutusettevõtete põhiliigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad.

Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, edaspidi piisab viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob. Nad vabastatakse ka toitlustusteenuse pakkumise kohustusest, jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.