Peterburi on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel. Tallinna tulevikuarenguid puudutavad küsimused on tihedalt seotud Eesti kui terviku strateegilise arenguga, sestap eeldame, et dokument on informatsiooniallikaks ja diskussiooni abivahendiks ka vabariigi võimudele, teatud määral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus seostub Tallinna ja Eestiga.

Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub. Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt. Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum. Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti.

Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega. See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, Kiire tulekahjude strateegia kultuuriüritusi, Kiire tulekahjude strateegia ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne.

Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks. Linna püsielanikkonnale lisanduvad Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist. Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv. Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1.

Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks. Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul?

On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile. Sellest Investeerimine Bitkoinohvritesse ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse.

Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust. ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses. Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

About Elmo Puidet

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga.

Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne Kiire tulekahjude strateegia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas.

Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s. Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle. Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused. Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks».

Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid. Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal täita sisemise keskuse roll.

Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne. Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas.

Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n. Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga.

Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale. Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas. Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist Kiire tulekahjude strateegia arendamist.

Siia kuulub nii ühistransport, Kiire tulekahjude strateegia, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus.

Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis ka linnastuväliste ettevõtetega. Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine. Linnastu arengu ökoloogiline aspekt.

Looduskeskkonnaga eelkõige vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust.

Inimesi rahuldava elukeskkonna ning selleks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil. Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil. Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule.

Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride Kiire tulekahjude strateegia, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks.

Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel.

Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna rohevõrgustike teemaplaneeringute nõuetele. Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine Kiire tulekahjude strateegia võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel. Talsinki perspektiiv. Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon.

See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine turismiturundus ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel. Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust.

See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel. See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist.

Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas. Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi.

Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna Kiire tulekahjude strateegia, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna huvidest lähtudes. Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei saa pidada otstarbekaks.

Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn. Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad.

Toimub ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine. Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud.

Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks. Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab kitsaskohaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud.

Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks. Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks. Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile.

Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt ei pea tähendama keskkonna eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed säilinud vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust. Samas on eelnimetatud nn vahevöönd Tallinnas sedavõrd suur, et arvestades elanikkonna prognoositavat sissetulekute tõusu ka suhteliselt optimistliku stsenaariumi järgi, ei ole millegagi põhjendatud «vahevööndi» kui terviku praegune alakasutus.

Nimetatud linnaruumi osa kasutuselevõtt peab toimuma uuenenud linnaplaneerimise protseduuride vt ptk 2.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Linnaruumi piiratuse tõttu tõuseb eraldi ülesandena esile inimeste liikumise korraldamine ja sellest tulenev liikumispoliitika. Ei piisa, kui liikumine kujuneb spontaanselt, ta peab muutuma linna poolt teadliku mõjutamise objektiks. Lähtume eeldusest, et oluline pole mitte ainult Kiire tulekahjude strateegia nõudluse ja pakkumise korraldamine inimeste transportimine punktist A punkti Bvaid esiteks eelduste loomine, et liikumist normaalselt korraldada mitte ainult teede ehitamine, vaid linnaplaneerimine tervikuna, eri funktsioonide paigutus ja teiseks sobilike viiside leidmine, mis aitaks muuta «liikumise pilti» selliseks, mis vastaks linnaruumi nõuetele, linna rahakoti võimalustele ja põhjustaks vähe ökoloogilist kahju ja liiklusõnnetusi.

Erilise tähtsuse omandab selle foonil ühistransport. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn tõusva autokasutuse tõttu läbitavana.

Muruniiduja tagasiside

Teede väljaehitamise läbimõeldud pikaajaline kavandamine, sh teede laiuste määratlemine, peab tagama teede läbilaskevõime suurenemise, ummikute vähenemise ja võimalikult vähesed kahjud keskkonnale. Kokkuvõtlikult: Tallinna pikaajaline arengustrateegia näeb selget vajadust Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevuse ja nendevaheliste finantsskeemide omavahelise kokkuleppimise järele.

Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad Perioodiline oksjoni kauplemise susteem ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks.

Samuti vajavad olulist muutmist funktsioneerimise põhimõtted, tõstmaks linnaruumi nn vahepiirkondade inner city kasutusastet ning eksisteerib ka selge vajadus linnaruumi kui terviku ühtsema ja atraktiivsema mereäär kujundamise järele.

Tallinna siseruumi korrastamine on ühtlasi vajalikuks eelduseks Tallinna rahvusvahelise potentsiaali tõstmiseks, nii Tallinna esindusfunktsiooni kui Eesti keskuse rolli täitmiseks ning samuti Talsinki perspektiivi väljaarendamiseks.

Need arengutrendid, mis ühelt poolt seavad teatavad piirangud Tallinnas toimetamisele, kuid teisalt pakuvad jällegi uusi väljakutseid, on käsitletavad kahe suurema teemaplokina. Esimeses osas on tegemist selliste trendide või arengueeldustega, mis mõjutavad Tallinna arengut väljapoolt — väliskeskkonna trendid; teises tuuakse välja sisekeskkonna trendid ehk need jätkuvad või eeldatavad muutused, mis saavad toimuma Tallinna arengus eneses. Väliskeskkonna trendid Globaalsete mõjutegurite osas liigub Eesti, sh Tallinn, ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on Tallinna jaoks üldjuhul prognoositavad.

Samas, mitmed rahvusvahelised protsessid on juba avaldanud Tallinnale sellist mõju, millest teised Euroopa linnad on püüdnud ja püüavad jätkuvalt hoiduda. Teisalt toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes sh päevakorralise teemana ka terrorismiohumis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning on oma olemuselt prognoosimatud.

Erinevatest ülemaailmsetest ja regionaalsetest suundumustest on välja toodavad Kiire tulekahjude strateegia olulisemad arengujooned. Eesti liitumine EL-iga tähendab uusi turge Eestile, sh ka Tallinnale. Samuti tugevneb ida-lääne telje tähtsus Eesti ja Tallinna arengus. On alust eeldada Tallinna tulevate välisinvesteeringute mahu suurenemist. Eesti liitumine EL-iga muudab Eesti ja Tallinna prognoositavamaks, Kiire tulekahjude strateegia mõjub hästi välisinvestoritele.

Koos keskpikas perspektiivis positiivsete välisinvesteeringute Kiire tulekahjude strateegia ülemaailmses ulatuses ning arvestades Eesti head kohta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas, võib eeldada väliskapitali jätkuvat huvi Eesti, sh jätkuvalt eelkõige Tallinna suhtes.

Viimasesse kui positiivsesse nähtusesse tuleb siiski suhtuda teatava reservatsiooniga, kuivõrd väliskapitali huvi võib olla kantud ka turuhõivamise, ettevõtete ülevõtmise soovist. Täiendavad finantsvahendid tulevad uute võimaluste avanemisest seoses Eesti EL-i liikmelisusega.

Ka Tallinnal avanevad uued võimalused nii EL-i struktuurifondide vahendite kasutamiseks, samuti osalemiseks EL-i ulatuslikes abiprogrammides. Korraga toimib nii linnade koostöö kui konkurents ja transpordiühendused on selles üliolulised. Konkurents tugevneb seoses majandussuhtluse laienemisega — Tallinna nn konkurentsigeograafia saab olema laiem kui Läänemere-piirkond.

IQ Variant Ou Olimp Trade

Maailmas konkureerimiseks tuleb leida liitlasi. Kindlasti konkureerib Tallinn tulevikus koos Helsingiga, võimalik, et tervikregioonina, kus on ka Riia, Peterburi ja Stockholmi piirkond. Klastrite ja koostöövõrgustike väljaarendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvahelises tööjaotuses.

Kaubandusstrateegia Online seminarid

Võrgustumise tõttu ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega klastreid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis. Seega muutub Tallinna seisukohalt oluliseks strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ning avaliku, era- ja mittetulundussektorite vaheline koostöö.

Integratsiooni eelduseks on infovahetus, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendusvõimalustel. Linna konkurentsivõime sõltub strateegilist globaalset turuinfot omavate institutsioonide koostööst ja elanike kaasatusest nende teadmiste kasutamisse. Tekkivad rahvusvahelised ja regionaalsed mustrid ning järjest tihenevad konkurentsitingimused esitavad Tallinnale kui ühele tegijale paljude hulgas väljakutse lahendite leidmiseks, kuidas end atraktiivsemaks teha ja need ka ellu viia.

Tuleviku majandus on eelkõige just nn «elamusmajandus». Teisalt läheb atraktiivsus järjest enam hinda elukeskkonna seisukohalt — vähem huvi ja võimalusi pakkuvatest kohtadest liigutakse elama atraktiivsematesse paikadesse. Tugev arengupotentsiaal eksisteerib Tallinnal kultuuri- ja kõikvõimalike teiste sündmuste korraldajana.

EL-iga liituvas Eestis pole vaid liberaalsusele Kiire tulekahjude strateegia, odava ja selle kaudu ülikiiresti areneda lootva linna mudel realiseeritav.

Tuleb olla usaldusväärne, kvaliteetne, haritud, sealjuures aga atraktiivne. Skandinaaviamaadest jäädakse lähiperioodil odavamaks niikuinii. Näiteks Soomest võib eeldada Põhja- ja Lääne-Eestisse mitte ainult tootmis- vaid ka teenindusfunktsioonide ülekannet. Tallinnale tähendab see soomlastele erinevat laadi teenindus- ja elukeskkonda pakkumise suutlikkust, mis on küll odavam, kuid vastuvõetava kvaliteediga nt elu- ja ravivõimalused pensionäridele.

Ka järjest enam inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest kujunebki üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elukeskkonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur Kiire tulekahjude strateegia keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia.

Seadusandluse ja avalikkuse survel võetakse tootmises üha enam kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja rakendatakse tulemuslikke meetmeid looduskeskkonna Kiire tulekahjude strateegia säilitamiseks ja kahjulike mõjude vältimiseks ja heastamiseks. Kuivõrd uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, vaid teadmistest ja oskustest, siis on piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu.

Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoraalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Otsustavaks saab hariduse ja kultuuri infrastruktuur, ka muu infrastruktuur. Teenindussektoris on juba praegu üle poolte kõigist töökohtadest ja seal luuakse valdav osa SKP-st. Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse põhjuseks on inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, samuti keskmise eluea pikenemine ja jõukuse kasv, mis loovad eeldused reisimise kasvavaks arenguks.

Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad uusi kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid. Laienevat trendi näitavad ka reisieesmärgid — traditsioonilise puhkamise kõrval kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne — mis viivad reiside sagenemiseni ja sihtkohtade ringi laienemiseni.

Tänu internetiseerumisele on inimestel muutunud võimalikuks saada operatiivselt informatsiooni maailma eri piirkondade kohta. Samaaegselt muutub tähtsaks turismiinfo kättesaadavus just interneti vahendusel, sh võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste ürituste piletid jms ettetellimiseks. Oma identiteeti nõrgalt eksponeerida suutvad linnad võivad kaotada oma atraktiivsuse konkurentide ees.

Lisaks eelnevalt kirjeldatud vaba aja mahu suurenemisest, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate arengust jms tulenevast suuremast mobiilsusest suurendab tallinlaste liikumist ka Eesti liitumine EL-iga. Viimane tähendab kergemat ligipääsu EL-i riikide tööjõu- ja haridusturule, mille tõttu ollakse vähem kinni kohaliku turu poolt pakutavates valikutes.

strateegia.ee

Teiselt poolt tuleb arvestada ka teiste EL-i liikmesriikide kodanike võimaliku tööle- õppima- ja elamaasumisega Tallinna. Nimetatud arengud rõhutavad jällegi atraktiivne-olemise vajadust: ühelt poolt tallinlaste jaoks, hoidmaks neid ära minemast ning teiselt poolt ennekõike selliste teiste ligimeelitamiseks, kes toovad endaga kaasa uusi, Tallinna jaoks olulisi oskusi, teadmisi ja kogemusi.

Rahvastiku vananemine esitab linnale uusi väljakutseid. Suureneb vajadus erinevate hoolekandeasutuste, -teenuste, samuti meditsiiniabi järele. Üha vähenev tööealine elanikkond peab hakkama ülal pidama järjest suurenevat sotsiaalabi vajavat elanikkonna gruppi, mille tõttu jääb ka linnal oma arengusse investeerimiseks vähem vahendeid. Samaaegselt võivad arenenud riigid, kus toimib sarnane tendents, hakata ligi meelitama nooremaid inimesi teistest piirkondadest, kaasaarvatud Eestist ja Tallinnast, mille puhul kahaneks tööealine elanikkond veelgi.

Määra oma sihid

Seda kahel põhjusel — esiteks negatiivse loomuliku iibe ja teiseks suburbaniseerumise tõttu. Tallinna tagamaal lähiümbruses elanike arv kasvab. Märkus: siinkohal räägime Tallinna reaalsest elanikkonnast, mitte inimeste registreeritusest Tallinna.

Tallinna elanike arv kasvab Eesti siserände tulemusena, sh suureneb sotsiaalselt probleemsete n. Sisseränne Tallinna võib tuua kaasa olulisi probleeme — linnaelanike sotsiaalse kvaliteedi langus, teatud piirkondade slummistumise süvenemine jne. Eeldatavalt toimub uute elanike sisseränne eelkõige odavamatesse elamupiirkondadesse nagu Kopli, Kalamaja, Lasnamäe. Samaaegselt eksisteerib vastupidine trend: paljud noored ja paljulapselised pered lahkuvad Tallinnast naabervaldadesse, eelkõige sobivate eluasemete vähesuse ja kalliduse tõttu.

Masselamuehitus on praktiliselt lakanud, järjest enam annab tooni kvaliteet- ja väikeelamuehitus, sh eramud. Suureneb sotsiaalehitiste osatähtsus. Tallinnas eksisteerib jätkuvalt tugev vajadus täiendavate eluasemete järele, pakkumises eksisteerib struktuurne defitsiit, mis tingib ka kõrged eluaseme üüri- ja müügihinnad. Seda trendi «toetab» omakorda veel maahinna, kommunikatsioonide ja aja kui sellise kallinemine, mis võib olla potentsiaalseks tõukeks Tallinnast väljapoole elama asunud perekondade tagasipöördumisele Tallinna.

Uuselamuehituse maht, milles lähiperioodil annab tooni korterelamuehitus, on väga väike ning jätkub tüüpkorterite kiire hinnatõus. Samal ajal kui majanduse ümberkujundamise ja omandireformi tõttu on just Tallinnasse tekkinud suur hulk rasketesse oludesse sattunud peresid.

Ebakindlus oma kodu edasise saatuse suhtes ja lisaks ka madalad sissetulekud tingivad elanike lahkumise Tallinnast, «toetades» jätkuvalt ka negatiivset iivet.

Loodus keskkondliku aspekti järjest suurem väärtustamine elukoha valikul Kiire tulekahjude strateegia muuhulgas ka Tallinna ja lähiümbruse aianduspiirkondade muutumise elurajoonideks. Ka Harju maakonna Tallinna lähedaste alade asustus kasvab Kiire tulekahjude strateegia väljarändajate arvel.

Seega suureneb surve tänastele rohelistele aladele, et muuta need ehitusmaaks, sh eramuehituse tarvis.

  • Triple Trading strateegia
  • “Tulekahjude”-periood ettevõtluses | grandhotel.ee
  • Stabiilne kruptograafia, mida BT-d saab investeerida
  • Finantsturu kauplemise susteem
  • Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja
  • Ema kuunla kauplemise susteem
  • Ulevaade Binary Valikud Kaubandusstrateegia

Viimase arengu võimendatud või kontrollimatu liikumine tekitab olukorra, kus n. Teisalt väheneb linnas suurtööstuse, Kiire tulekahjude strateegia ja tööjõumahuka tööstuse osakaal, need tõrjutakse välja, andes võimaluse kasutada vabanenud ruumi linna välisilme keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Vaadeldaval perioodil võib aasta-aastalt eeldada kõikvõimaliku kodanikualgatuse ja ühistegevuse nt ühistute tegevuse, naabrivalve aktiviseerumise küll mõõdukat, kuid kindlat tugevnemist.

Osaliselt on nimetatud arengu põhjuseks kindlasti majandusliku jõukuse suurenemine, mis «vabastab» tallinlaste aega ja vahendeid mittetööga seotud, sh vabatahtlikeks, ühiskondlikeks tegevusteks.

Tallinn paistab silma poolteist korda Läänemere linnade keskmisest kõrgema kuritegevusega. Sellele «aitab» muuhulgas kaasa narkomaania, HIV positiivsete hulga suurenemine. Turvalisuse aspektist jääb Tallinn kindlasti vaadeldava perioodi esimesel poolel vajama täiendavaid Kiire tulekahjude strateegia kasvõi turismi arendamiseks, mis omab suurt osatähtsust Tallinna majanduselus.

Tallinna tööjõuturgu iseloomustab jätkuvalt möödunud kümnendil alanud trend, mille kohaselt hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse. Samuti on turism kujunenud Tallinna üheks oluliseks majandusharuks Turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal on Tallinn üks edukamaid Läänemere idakalda linnasid. Kui kombineerida külastajate arvu linnaelanike arvuga, on esikoht kindel. Tööjõuvajaduses eksisteerib ühelt poolt vajadus kõrgelt kvalifitseeritud oskustööliste ja insenertehnilise kaadri2, teiselt poolt lihtsa rutiinse töö tegijate järele3, viimane vähemalt lähiperioodil.

Lisaks ei kavanda enamiku sektorite olemasolevad ettevõtted ulatuslikku laienemist pigem toimub spetsialiseerumine, efektiivsuse tõstmine, sisseostetavate teenuste osakaalu kasv jnemis kõik kokku vähendavad töötajate arvu. Samuti kiireneb töökohtade tekkimise ja kadumise protsess «paindlikkus kui meie häda ja eelis». Jätkuv tehnoloogiline areng tugevdab tööpuuduse probleemi, vähendab vajadust «lihtsa töö» järele.

Eestile, sh Tallinnale, Iganadalaste muugioptsioonide kauplemine omane keskmisest kõrgem haridustase, avatud ja pidevat õppimist soosiv suhtumine ja hea keelteoskus, mis loovad arvestatava aluse innovaatilisteks lahendusteks. Samaaegselt jääb vähemalt lähiperioodil eksisteerima piisavalt rakendamisküpsete teaduslike lahendite, samuti vastava tehnoloogiapõhise ettevõtluse puudumine Tallinna innovaatilise potentsiaali elluviimiseks.

  1. Tallinna Linnavolikogu
  2. Optsioonipaberi kauplemise platvorm

Tallinna arengueesmärgid ja arengutsüklid Pikaajaline eesmärgipüstitus Tallinnale tähendab võimaliku soovitud seisundi pakkumist, kuhu Tallinn võiks areneda. Samas, hoolimata ettevaatamise positiivsest alatoonist, peab pakutav nägemus lähtuma Tallinna arenguvõimalustest. Kokkuvõtlikult peab eesmärgipüstitus olema kombinatsioon soovitavatest ja võimalikest arengutest. Tallinna arengut fokusseerivad ja piiritlevad ühelt poolt alapeatükis 1.

Esimese aspekti osas võib tuua välja vajaduse kohanduda selliste objektiivsete arengutega nagu konkurentsi, kuid samas ka koostöö tugevnemine eri linnade ja regioonide vahel, samuti atraktiivse-olemise vajaduse suurenemine, kvaliteetse keskkonna väärtustamine, inimeste mobiilsuse suurenemine ning sisekeskkonna trendidest eelkõige rahvastiku vananemise ja Tallinna innovaatilise potentsiaali realiseerimise komplitseeritusega arvestamine.

Arenguruumide seisukohalt tuleb ennekõike rõhutada vajadust kujuneda integratsioonis Helsingiga üheks Läänemereruumi olulistest arengusõlmedest olles samaaegselt hästi seostatud ka laiema rahvusvahelise kontekstigatäita oma rolli Eesti pealinnana ja Eesti suurima ning enim rahvusvahelistunud linnana, arendada integratsiooni Helsingiga, vältides sealjuures Tallinna jäämist Soome pealinna tagahooviks, saavutada sobilik funktsioonide jaotus ja kooseksistents kogu Tallinna linnasturuumi ulatuses ning saada sealjuures samaaegselt hakkama oma siseruumi kasutamise oluliselt efektiivsemaks ümberkorraldamise raske ülesandega.

Kõik eeltoodu on suures osas objektiivne vajadus. Nimetatud trendidele kohandumine võib olla enam või vähem õnnestunud, rollide täitmine parem või halvem. Kui me tahame Tallinnana ja Eestina saada hakkama keerulisemaks muutuvas maailmas ja hoiduda tugevatest tagasilöökidest, peame eelkirjeldatuga tõsiselt arvestama ning see arvestamise ja nendega hakkamasaamise oskus tuleb lugeda Tallinna võtmekompetentside hulka. Eelkirjeldatu kujutab endast teatud mõttes raamistikku, nõuete kogumit, milles saame oma püüdlusi teostada.

Konkreetne eesmärgipüstitus ise sõltub peale objektiivse raamistiku veel meie püüdluste tasemest ja ressurssidest — sellest, kui palju on meil eesmärkide täitmiseks kasutada ressursse ja kui hästi me suudame neid mobiliseerida. Iga linna areng saab olla pikaajaliselt edukas sel määral, mil määral Kiire tulekahjude strateegia ühendada ja tasakaalustada kahte järgmist taotlust.

Kiire tulekahjude strateegia taotlustest seostub linna, nende elanike tegutsemisega ja selle läbi konkurentsivõimega teiste linnade ja piirkondade suhtes. Tegutsemise eelduseks on teatud tegutsemiskompetentside olemasolu — oskus ühelt poolt midagi toota, osutada teenuseid ning teiselt poolt seda pakkuda ja müüa sh Tallinnast väljapoole ehk siis sotsiaalseid-kommunikatiivseid kompetentse. Konkurents toimub ühelt poolt investeeringute, sealtkaudu ka loodavate töökohtade pärast ja teiselt poolt kvaliteetsete töökäte, ajude, turistide ja jõukate maksumaksjate pärast.

Teine taotlus keskendub Tallinna kui keskkonna loomisele.

Suitsuanduri hoolduse õpetus!

Ühelt poolt tähendab see majanduskeskkonna loomist, mis on välisinvestorile atraktiivne, suudaks tõmmata siia ligi tegutsemistahtelisi inimesi, uusi oskusi ja teadmisi. Vähemtähtis pole aga ka Tallinnast nn hea-olemise koha kujundamine, mis hõlmab endas sotsiaal-turvalisuse valdkonna, meelelahutusliku, kultuurilise ja atraktiivse linnaruumi kujundamise, samuti haridus- ja eneseteostusvõimaluste mitmekesisuse poole.

Antud kahe eesmärgi poole liikumiste võimaluste kirjeldamise ning nendeks vajalike strateegiliste mehhanismide määratlemisega tegelevad strateegia teises osas olevad allstrateegiad. Kuis siis nii sai juhtuda? Vastus on lihtne — pöörane töötempo tellimuste täitmise poolel. Ettevõtluses on ikka mingeid sessoonsusi olenevalt tegevusalast.

Lisaks annab kiirelt tegutsemise periood impulsi otsida teid, kuidas teha asju efektiivsemalt, kiiremini ilma et kvaliteeti kaotaks. Halbu külgi on aga rohkem. Osa neist ei paista ka kohe välja. Kohe paistab välja ajapuudus ja ületunnid, tohutu tihe kohtumiste graafik ja tihti helisev telefon.

Suur kohtumiste ja koosolekute hulk jätab vähem aega tellimuste täitmiseks, ajapuudus vähendab koostööd ettevõttes. Üheks tulemiks on võimalik kvaliteedi langus, teiseks on stress ületöötamisest. Kvaliteeti jälgida on kindlasti lihtsam kui stressi taset. Kokkulepitud kontrollimehhanismid ei pruugi samuti liiga hästi ajapuuduses töötada, kuid süsteemne lähenemine aitab kindlasti. Stressiga ei ole nii lihtne — Kiire tulekahjude strateegia hinnata, raske jooksvalt tegeleda.

Kui pärast puhkust ei järgne võib see stress süveneda ja viia läbipõlemiseni, millega tegelemine on juba hoopis keerukam.