Iga linna areng saab olla pikaajaliselt edukas sel määral, mil määral suudetakse ühendada ja tasakaalustada kahte järgmist taotlust. Mitmed sotsioloogilised uurimused on näidanud, et Eesti, sh Tallinna elanikud tunnevad tõsist hirmu sattuda kuriteo ohvriks. Konkurents tugevneb seoses majandussuhtluse laienemisega — Tallinna nn konkurentsigeograafia saab olema laiem kui Läänemere-piirkond. Samuti tasub meeles pidada, et selle strateegia rakendamine toimub pikas perspektiivis, seetõttu nõuab see ettevõttelt lisakulusid, mis võivad tulevikus end ära tasuda.

Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne. Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas. Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n.

Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga. Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale.

Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas. Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist.

Siia kuulub nii ühistransport, teedevõrk, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus. Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis ka linnastuväliste Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia. Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine.

Linnastu arengu ökoloogiline aspekt. Looduskeskkonnaga eelkõige vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust. Inimesi rahuldava elukeskkonna ning selleks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil. Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil.

Kas iga kampaanial on voimalused Martingale Binaarne valikud kalkulaator

Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule.

Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride tagamise, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks.

Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel.

Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna rohevõrgustike teemaplaneeringute nõuetele. Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine täiustamine võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel. Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia perspektiiv.

Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon. See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine turismiturundus ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel.

Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust. See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel. See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist. Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas.

Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi. Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna perifeeriaks, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna huvidest lähtudes.

Integreeritud majanduskasvu strateegia kui arengustrateegia liik - Turundusnõuanded

Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei saa pidada otstarbekaks.

Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn. Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad.

Toimub ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine. Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud.

Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks. Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab kitsaskohaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud.

Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks. Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks. Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile. Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt ei pea tähendama keskkonna eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed säilinud vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust. Samas on eelnimetatud nn vahevöönd Tallinnas sedavõrd suur, et arvestades elanikkonna prognoositavat sissetulekute tõusu ka suhteliselt optimistliku stsenaariumi järgi, ei ole millegagi põhjendatud «vahevööndi» kui terviku praegune alakasutus. Nimetatud linnaruumi osa kasutuselevõtt peab toimuma uuenenud linnaplaneerimise protseduuride vt ptk 2.

  • Arenduse kaudu on töötajad enesekindlamad iseenda ja oma võimete suhtes.
  • RAPORT Euroopa Liidu Musta mere strateegia
  • Erinevus indeksi valikutehingute ja aktsiate valikute vahel

Linnaruumi piiratuse tõttu tõuseb eraldi ülesandena esile inimeste liikumise korraldamine ja sellest tulenev liikumispoliitika. Ei piisa, kui liikumine kujuneb spontaanselt, ta peab muutuma linna poolt teadliku mõjutamise objektiks. Lähtume eeldusest, et oluline pole mitte ainult liikumise nõudluse ja pakkumise korraldamine inimeste transportimine punktist A punkti Bvaid esiteks eelduste loomine, et liikumist normaalselt korraldada mitte ainult teede ehitamine, vaid linnaplaneerimine tervikuna, eri funktsioonide paigutus ja teiseks sobilike viiside leidmine, mis aitaks muuta «liikumise pilti» selliseks, mis vastaks linnaruumi nõuetele, linna rahakoti võimalustele ja põhjustaks vähe ökoloogilist kahju ja liiklusõnnetusi.

Erilise tähtsuse omandab selle foonil ühistransport. Ühistranspordi Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn tõusva autokasutuse tõttu läbitavana.

Teede väljaehitamise läbimõeldud pikaajaline kavandamine, sh teede laiuste määratlemine, peab tagama teede läbilaskevõime suurenemise, ummikute vähenemise ja võimalikult vähesed kahjud keskkonnale. Kokkuvõtlikult: Tallinna pikaajaline arengustrateegia näeb selget vajadust Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevuse ja nendevaheliste finantsskeemide omavahelise kokkuleppimise järele.

Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad massiliselt ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks.

Samuti vajavad olulist muutmist funktsioneerimise põhimõtted, tõstmaks linnaruumi nn vahepiirkondade inner city kasutusastet ning eksisteerib ka selge vajadus linnaruumi kui terviku ühtsema ja atraktiivsema mereäär kujundamise järele.

Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja

Tallinna siseruumi korrastamine on ühtlasi vajalikuks eelduseks Tallinna rahvusvahelise potentsiaali tõstmiseks, nii Tallinna esindusfunktsiooni kui Eesti keskuse rolli täitmiseks ning samuti Talsinki perspektiivi väljaarendamiseks. Need arengutrendid, mis ühelt poolt seavad teatavad piirangud Tallinnas toimetamisele, kuid teisalt pakuvad jällegi uusi väljakutseid, on käsitletavad kahe suurema teemaplokina.

Esimeses osas on tegemist selliste trendide või arengueeldustega, mis mõjutavad Tallinna arengut väljapoolt — väliskeskkonna trendid; teises tuuakse välja sisekeskkonna trendid ehk need jätkuvad või eeldatavad muutused, mis saavad toimuma Tallinna arengus eneses.

Väliskeskkonna trendid Globaalsete mõjutegurite osas liigub Eesti, sh Tallinn, ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on Tallinna jaoks üldjuhul prognoositavad.

Samas, mitmed rahvusvahelised protsessid on juba avaldanud Tallinnale sellist mõju, millest teised Euroopa linnad on püüdnud ja püüavad jätkuvalt hoiduda. Teisalt toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes sh päevakorralise teemana ka terrorismiohumis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning on oma olemuselt prognoosimatud. Erinevatest ülemaailmsetest ja regionaalsetest suundumustest on välja toodavad alljärgnevad olulisemad arengujooned.

Eesti liitumine EL-iga tähendab uusi turge Eestile, sh ka Tallinnale. Samuti tugevneb ida-lääne telje tähtsus Eesti ja Tallinna arengus.

Turkey is Still Waiting for Biden's Phone Call

On alust eeldada Tallinna tulevate välisinvesteeringute mahu suurenemist. Eesti liitumine EL-iga muudab Eesti ja Tallinna prognoositavamaks, see mõjub hästi välisinvestoritele. Koos keskpikas perspektiivis positiivsete välisinvesteeringute prognoosidega ülemaailmses ulatuses ning arvestades Eesti head kohta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas, võib eeldada väliskapitali jätkuvat huvi Eesti, sh jätkuvalt eelkõige Tallinna suhtes.

Mitmekesised kasvustrateegiad

Viimasesse kui positiivsesse nähtusesse tuleb siiski suhtuda teatava reservatsiooniga, kuivõrd väliskapitali huvi võib olla kantud ka turuhõivamise, ettevõtete ülevõtmise soovist. Täiendavad finantsvahendid tulevad uute võimaluste avanemisest seoses Eesti EL-i liikmelisusega. Ka Tallinnal avanevad uued võimalused nii EL-i struktuurifondide vahendite kasutamiseks, samuti osalemiseks EL-i ulatuslikes abiprogrammides.

Korraga toimib nii linnade koostöö kui konkurents ja transpordiühendused on selles üliolulised. Konkurents tugevneb seoses majandussuhtluse laienemisega — Tallinna nn konkurentsigeograafia saab olema laiem kui Läänemere-piirkond. Maailmas konkureerimiseks tuleb leida liitlasi. Kindlasti konkureerib Tallinn tulevikus koos Helsingiga, võimalik, et tervikregioonina, kus on ka Riia, Peterburi ja Stockholmi piirkond.

Personali arendamise strateegia rakendamine

Klastrite ja koostöövõrgustike väljaarendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvahelises tööjaotuses. Võrgustumise tõttu ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega klastreid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis. Seega muutub Tallinna seisukohalt oluliseks strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ning avaliku, era- ja mittetulundussektorite vaheline koostöö.

Integratsiooni eelduseks on infovahetus, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendusvõimalustel. Linna konkurentsivõime sõltub strateegilist globaalset turuinfot omavate institutsioonide koostööst ja elanike kaasatusest nende teadmiste kasutamisse. Tekkivad rahvusvahelised ja regionaalsed mustrid ning järjest tihenevad konkurentsitingimused esitavad Tallinnale kui ühele tegijale paljude hulgas väljakutse lahendite leidmiseks, kuidas end atraktiivsemaks teha ja need ka ellu viia.

Tuleviku majandus on eelkõige just nn «elamusmajandus». Teisalt läheb atraktiivsus järjest enam hinda elukeskkonna seisukohalt — vähem huvi ja võimalusi pakkuvatest kohtadest liigutakse elama atraktiivsematesse paikadesse.

Personali arendamise strateegia väljatöötamine

Tugev arengupotentsiaal eksisteerib Tallinnal kultuuri- ja kõikvõimalike teiste sündmuste korraldajana. EL-iga liituvas Eestis pole vaid liberaalsusele panustava, odava ja selle kaudu ülikiiresti areneda lootva linna mudel realiseeritav. Tuleb olla usaldusväärne, kvaliteetne, haritud, sealjuures aga atraktiivne. Skandinaaviamaadest jäädakse lähiperioodil odavamaks niikuinii. Näiteks Soomest võib eeldada Põhja- ja Lääne-Eestisse mitte ainult tootmis- vaid ka teenindusfunktsioonide ülekannet.

Tallinnale tähendab see soomlastele erinevat laadi Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia ja elukeskkonda pakkumise suutlikkust, mis on küll odavam, kuid vastuvõetava kvaliteediga nt elu- ja ravivõimalused pensionäridele. Ka järjest enam inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest kujunebki üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elukeskkonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur ja keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia.

Seadusandluse ja avalikkuse survel võetakse tootmises üha enam kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja rakendatakse tulemuslikke meetmeid looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja kahjulike mõjude vältimiseks ja heastamiseks.

Kuivõrd uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, vaid teadmistest ja oskustest, siis on piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu.

Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoraalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Otsustavaks saab hariduse ja kultuuri infrastruktuur, ka muu infrastruktuur. Teenindussektoris on juba praegu üle poolte kõigist töökohtadest ja seal luuakse valdav osa SKP-st.

Bitcoini valikud Parim Vegania valikute edasimuuja Joe

Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse põhjuseks on inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, samuti keskmise eluea pikenemine ja jõukuse kasv, mis loovad eeldused reisimise kasvavaks arenguks.

Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad uusi kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid. Laienevat trendi näitavad ka reisieesmärgid — traditsioonilise puhkamise kõrval kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne — mis viivad reiside sagenemiseni ja sihtkohtade ringi laienemiseni.

Tänu internetiseerumisele on inimestel muutunud võimalikuks saada operatiivselt informatsiooni maailma eri piirkondade kohta. Investeeringuid Integreeritud majanduskasvu strateegia kui arengustrateegia liik Turundusstrateegiad on strateegilise iseloomuga prioriteetide kogum, mida organisatsioon kasutab oma eesmärkide saavutamiseks.

Vastavalt klassifikatsioonile on olemas järgmised strateegiad: arendusstrateegia, kindla ja konkurentsivõimelise strateegia kasvustrateegia. Vaatleme üksikasjalikumalt kasvustrateegiaid. Selle kategooria esimene rühm hõlmab kontsentreeritud kasvustrateegiaid. Järgides neid, parandab ettevõte oma tootesarja või arendab uut toodet ilma tööstusharu muutmata.

Kui me räägime turust pärast kontsentreeritud strateegiat, otsib ettevõte võimalusi turupositsiooni parandamiseks või uuele tasemele liikumiseks. Esimese rühma strateegiad hõlmavad: - Ettevõtte positsiooni tugevdamise strateegia turul, mille järel ettevõte teeb tegevusi, mille eesmärk on konkureerida konkreetse tootega turul parimad tooted. Õppemeetodeid arutatakse hiljem. See kehtib eriti praeguses etapis, kui teaduse ja tehnika arengu kiirenemine viib erialaste teadmiste, oskuste ja võimete nõuete kiirete muutusteni.

Arenduse juhtimisest on saanud üks personalijuhtimise põhifunktsioone. Organisatsioonis on võimalik saavutada kõrgeid tulemusi ainult siis, kui seal töötavatel inimestel on teadmised, oskused ja sobiv meeleolu. Juhtimiseks vajalike omaduste arendamiseks töötajates on vaja palju tööd teha ja kuna algselt on igal töötajal individuaalsed omadused, siis mitmekesistatakse ka tööd.

Arengustrateegia tõhusaks rakendamiseks peab juhtkond järgima kahte reeglit: Selle töö eesmärgid ja eesmärgid tuleb töötajatele õigeaegselt teatavaks teha - see võimaldab neil osaleda määratud ülesannete täitmise protsessis. Ettevõtte üldjuhtkond peab tagama strateegia elluviimiseks vajalike ressursside õigeaegse kättesaamise, samuti fikseerima iga varem püstitatud eesmärgi saavutamise. Personali arendamise strateegia rakendamisel lahendatakse mitu küsimust: prioriteetide määramine selliste haldusülesannete hulgas nagu ressursside eraldamine või loomine infosüsteemid ; määratakse valitud personali arengustrateegia ja organisatsioonisiseste protsesside vastavus; on võimalik valida ettevõtte ja eelkõige selle osakondade juhtimisstiili sobiv strateegia.

Töötajate arengu ja täiendõppe tähtsus on nii oluline, et ettevõtted ei lahenda neid alati iseseisvalt. Mõnikord on nad sunnitud ühendust võtma värbamisagentuurid või konsultatsioonifirmad. Rakendades pideva koolituse süsteemi, saab ettevõte tagada töötajate struktuuri võimalikult täieliku vastavuse töökohtade struktuurile, võttes arvesse kogu töötajatele esitatavate nõuete spektrit.

Igal juhul peaks paranemine organisatsiooni inimressursside arendamise kaudu esindama hästi toimivat süsteemi, mille eesmärk on ettevõtte töötajate professionaalne areng ja karjäärikasv. Ainult sel juhul aitab see olemasolevate probleemide lahendamisel ja muutub tööandjale ja töötajatele vastastikku tõhusaks. Personali arenguks tuleb neid pidevalt koolitada. Personali koolituse tänapäevases praktikas on sellised aktiivsed õppemeetodid kõige tavalisemad: koolitused, programmeeritav, arvutipõhine õpe, haridusgruppide arutelud, juhtumiuuringud, äri- ja rollimängud.

Inimressursside arendamise peamised aspektid: personali valimine ja värbamine, personali hindamine; personali koolituse ja professionaalse arengu korraldamine; personali sertifitseerimine ja rotatsioon; töösuhete korraldamine ettevõttes; sotsiaalne areng ja sotsiaalne partnerlus, töötingimuste loomine.

Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks inimressursside arendamise parandamisel ei tohiks piirduda selle üksikute aspektide kasutamisega, vaid neid on vaja kasutada süsteemses kombinatsioonis ja interaktsioonis. Binaarsed valikud Tel Aviv võimaldab saavutada ettevõtete inimkapitali kõrge kvaliteedi ja selle tulemusel tagada majandusüksuste kõrge kasumlikkuse ja konkurentsivõime nii sise- kui ka maailmaturul.

Arendusmeetodid on standardsed, kuid erinevad autorid pakuvad oma meetodite klassifikatsiooni. Pärast nii välis- kui ka Venemaa allikate analüüsimist selgus, et kõik arendusmeetodid on jagatud kolme suurde rühma: traditsioonilised meetodid, aktiivse arengu meetodid ja töökohal arendamine.

Mõelgem sarnaselt ülaltoodud meetodite omadustele, samuti nende eelistele ja puudustele. Traditsiooniliste arendusmeetodite hulka kuuluvad töötoad, loengud ja õppevideod. Selle personali arendamise meetodi kasutamisel edastab õpetaja suuliselt teavet rühmale inimestele. Selle meetodi puuduseks on ühesuunaline Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia ning materjali assimileerumise aste sõltub assimileeritava materjali omadustest, õppejõu isiksusest ja tema võimest materjali Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia õpetada, samuti publikust ja nende tähelepanust.

Tuleb märkida, et loengud on üks levinumaid õppemeetodeid, kuna ühes loengus saab materjali õpetada suurele hulgale inimestele. Seminarid toimuvad tavaliselt pärast loenguid, nende eesmärk on uuritavat teemat paremini mõista lisaküsimuste ja praktiliste ülesannete abil.

Aktsiaoptsioonitehingute maaramine inglise keeles PWR jagada valikul tehinguid

Selle eesmärgi saavutamiseks oleme seadnud hulga ülesandeid. Esimeses peatükis vaadeldi ettevõtte strateegilise arengu teoreetilisi aluseid.

Kaubandus binaarvoimalustega MACD-ga Tasuta Online Binary Option Trading Course

Anti strateegia põhimõisted, võrdlusarengustrateegiad, strateegiate klassifikatsioon. Teises peatükis selgus mitmekesistamisstrateegia olemus ja tüübid, samuti selle rakendamise alused, mitmekesistamisstrateegia ulatus.

Arvestades mitmekesistamisstrateegiat, tehti kindlaks selle küsimusega seotud põhimõisted, kaaluti erinevate autorite klassifikatsioone. Oleme analüüsinud mitmeid nii vene kui ka välismaiste autorite turunduse ja strateegilise planeerimise teoseid. Selle põhjal võime järeldada, et enamik autoreid on mitmekesistamisstrateegiate klassifikatsioonis sarnased.

Peamiselt on olemas horisontaalsed, vertikaalsed ja konglomeraatide mitmekesistamise strateegiad. Uuringus uuriti mitmekesistamisstrateegia rakendusvaldkondi. Oleme leidnud, et mitmekesistamisstrateegia on üks levinumaid äriarendusstrateegiaid. Selle tulemusena sõnastati peamised tegurid, mis määravad mitmekesise kasvustrateegia valiku Selgus, et mitmekesise kasvu peamised strateegiad on tsentraliseeritud mitmekesistamise strateegia, mis põhineb täiendavate võimaluste otsimisel ja kasutamisel uute toodete tootmiseks, mis on kaasatud olemasolevasse ärisse; horisontaalne mitmekesistamisstrateegia, mis hõlmab kasvuvõimaluste otsimist olemasoleval turul uute toodete jaoks, mis vajavad uut tehnoloogiat, mis erineb kasutatavast, samuti konglomeraatide mitmekesistamise strateegiat, Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia seisneb selles, et ettevõte laieneb tehnoloogiliselt mitteseotud uute toodete müügiga, mida müüakse uutel turgudel.

Seega võib kokkuvõtteks märkida, et iga ettevõte valib enda jaoks mugavama strateegiatüübi, lähtudes endale seatud eesmärkidest ja sõltuvalt soovitud tulemusest. Mõne jaoks võib see olla ühe ettevõtte strateegia, teiste jaoks mitmekesistamisstrateegia.

Peamine on efektiivse tegevuse saavutamine, selle tasuvus ning püstitatud eesmärkide ja eesmärkide saavutamine. Bibliograafiline nimekirja 1. Arsenova M. Bakirova G. Tõhusa strateegilise personalijuhtimise psühholoogia: õpik. Vikhansky O. Strateegiline juhtimine: õpik. Grant Kaasaegne strateegiline analüüs. Daft R. Dimitrieva Z. Praktiseeriva juhi ja äritreeneri raamat. Ivanov M. Organisatsioon kui teie tööriist: vene mentaliteet ja äripraktika.

Korotkov E. Kotler vastab; per. Lisitškin V. Strateegiline juhtimine: hariduslik-metoodiline kompleks. EAOI keskus. Maslova T. Bozhuk, L. Parakhina Strateegiline juhtimine: õpik õpilastele. Parakhina, L. Maksimenko, S. Porter E. Porter; per. Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia kogu Venemaa. Nälg D. Strateegilise juhtimise alused. Riidepuu, T. Juhendamine Kas vajate abi teema uurimisel?

Meie eksperdid nõustavad või pakuvad juhendamisteenuseid teid huvitavatel teemadel. Saada päring koos teema märkimisega praegu, et saada teada konsultatsiooni saamise võimaluse kohta. Püüdes oma äri laiendada ja arendada, peate kinni pidama teatud plaanist ning otsuste ja toimingute jadast.

Vastasel juhul, kui tegutsete juhuslikult, läbimõtlematult ja ootamatult, ei saa te mitte ainult kuhugi edasi liikuda, vaid ka kaotada juba omandatud. Ja lahingud võidavad pigem head strateegid kui arvukaima ja kõige paremini varustatud armee ülemad. Kaasaegses ärisüsteemis on neli põhilist viide äriarendusstrateegiat: kontsentreeritud kasvustrateegia, integreeritud kasvustrateegia, mitmekesised kasvustrateegiad ja vähendamisstrateegiad. Kõik need süsteemid on rakendatavad oma olukorras ja lahendavad mitmeid konkreetseid probleeme.

Strateegiaid saab rakendada puhtal kujul või neid kombineerida ja kombineerida, kasutades samaaegselt integreeritud kasvu- ja mitmekesistamisstrateegiaid. Integreeritud kasvustrateegiad Stabiilne ettevõte, kes tunneb hästi oma turgu ja millel on oma tugipunkt, võib proovida rakendada integreeritud kasvu strateegiaid. Lühidalt öeldes on see tegevuse laiendamine uute ettevõtete ja tööstusharude omandamise või sisemiste struktuuride laiendamise kaudu.

Integreeritud kasvustrateegiad jagunevad omakorda vertikaalseks pöördintegratsiooniks ja tulevikku suunatud vertikaalseks integratsiooniks. Vertikaalse integratsiooni vastupidine strateegia Kui ettevõte korraldab uusi ostu- ja ostuosakondi, omandab tooraineid tarnivaid ettevõtteid, avab uusi kontoreid, mis ei tooda põhitoodet, vaid näiteks selle varuosi või toorainet - seda kõike nimetatakse vertikaalse integratsiooni pöördstrateegia rakendamiseks.

See lähenemine võimaldab teil vähendada ostukulusid ja hoida turul toorainetega olukorra pulsil. Ettepoole suunatud vertikaalse integratsiooni strateegia Edasine vertikaalne integreerimine tähendab vahendajate arvu vähenemist ettevõtte enda ja lõppkasutaja vahel.

  • Tallinna Linnavolikogu
  • Glencore aktsiate tehingud