Põhihariduse järgse kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse paremaks sidustamiseks eraldatakse vähemalt kümnele protsendile kutseõppeasutuste lõpetanutest tasuta õppekohad, eelistatult loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna rakenduskõrghariduslikele õppekavadele. Mängulisus: mõistame, et loomingulise tegevuse alus on mängulisus ja otsingulisus, et uudsed lähenemised saaksid sündida ja õitseda. Kõrghariduse parem seostamine ühiskonna ja õppurite ootuste ning tööturu vajadustega. Muusika- ja teatriteadlaste ning didaktikute panus on oluline ka akadeemia õppetöös, sealhulgas praktilistel loomeerialadel.

Akadeemia pöörab järjekindlalt tähelepanu õppe kvaliteedile ja tööturu ootustele; tagab õppija erivajadustega arvestamise õppetöö korralduses ja õpikeskkonnas; arvestab õppetöö planeerimisel üliõpilase võimete ja arenguvajadustega; arendab paindlikke õppevorme, sealhulgas e-õpet; suunab üliõpilasi vastutustundlikule ja teadlikule enesejuhtimisele õpingute kujundamisel ja õpitulemuste saavutamisel.

Strateegiline eesmärk 2 EMTA õppekavad on sidusad ning tugiteenused hästi korraldatud; toimivad tagasisidesüsteemid võimaldavad leida õppetöös ja õppekorralduses kitsaskohti ning kavandada parendustegevusi. EMTA õppekavade jaotus on viidud kooskõlla Samuti nõuavad tähelepanu õppekavade eneseanalüüsi ja arendamise protseduurid. Põhjalikku uuendamist vajab üliõpilaste tagasiside kogumine, kuna praegusel kujul täidab see oma eesmärki vaid osaliselt.

Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015 heakskiitmine

Tuleb leida viisid, kuidas tõsta üliõpilaste motivatsiooni tagasisidet anda. Üheks võimaluseks võiks siin olla õppejõududele tagasiside kogumisel selgema rolli andmine.

Tegevussuunad 2. Õppekavade ja nende osade moodulid, õppeained eesmärkide, kavandatud õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite kriitiline hindamine ja õppekavade kirjelduste uuendamine. Akadeemia analüüsib ja toimetab kõigi õppekavade eesmärkide, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite kirjeldusi eesmärgiga suurendada nende sidusust ja terminoloogilist ühtsust; koostab õppekavade juurde tudengitele adresseeritud lühikirjeldused õppekava olulisematest nõuetest, valikuvõimalustest ja lõpetamise tingimustest.

Õppekavade eneseanalüüsi ja arendamise protsessi korrastamine.

ETF Swing kaubanduse signaalid

Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia Akadeemia töötab Eesti-sisesele ja rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja ja rakendab konkreetse metoodika õppekavade sisehindamiseks ja arendamiseks; suurendab tööandjate kaasatust õppekavaarendusse; arendab ja rakendab senisest enam õpianalüütikat. Üliõpilaste individuaalse arengu jälgimine ja toetamine. Akadeemia arendab edasi akadeemilist, karjäärialast ja psühholoogilist nõustamist, arvestades nii erialade spetsiifikat kui ka üliõpilaste individuaalseid vajadusi; pöörab erilist tähelepanu erivajadustega üliõpilaste ligipääsetavuse suurendamisele ja õpingute toetamisele; jälgib üliõpilaste edasijõudmist õppetöös ning astub ennetavaid samme väljalangevuse vähendamiseks.

Tagasiside kogumise süsteemi uuendamine. Akadeemia töötab välja meetmed, mille abil tõsta üliõpilaste motivatsiooni tagasiside andmiseks; tõstab õppejõudude vastutust tagasiside kogumisel; muudab vilistlaste rahulolu uuringud senisest põhjalikumaks. Strateegiline eesmärk 3 EMTA teadustöö ning EMTA õppejõudude ja üliõpilaste loominguline tegevus on kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning annab olulise panuse Eesti kultuuri.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži majatuur

Kultuuri tundmiseks, mõistmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline selle teaduslik käsitlemine rahvusteaduste kontekstis. Muusika- ja teatriteadlaste ning didaktikute panus on oluline ka akadeemia õppetöös, sealhulgas praktilistel loomeerialadel. Eestis teravalt päevakorda tõusnud rahvusteaduste finantseerimine puudutab otseselt ka EMTA-t. Vaatamata viimaste aastate tagasilöökidele tuleb EMTA teadlastel uurimistoetuste taotlemist jätkata. Järjest kindlamalt kehtestab end Eestis loovuurimus — loovisikute poolt tehtav ja peamiselt loomepraktikat käsitlev uurimisvaldkond, mis on EMTA-s tänu doktoriõppele olnud edukas.

Sama programm aitab senisest enam tähtsustada ka õppejõudude loometegevust. Uue programmi positiivset mõju loodame näha juba lähiaastatel.

Eesti kultuuri uuringute jätkuv tähtsustamine ning sellealase teaduskoostöö laiendamine. Akadeemia seab uurimisteemade valikul prioriteediks Eesti kultuuri erinevate aspektidega seotud uuringud; panustab eestikeelse muusika- ja teatrialase terminoloogia arendamisse; tihendab koostööd ja viib läbi ühisuuringuid teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutustega; pakub senisest aktiivsemalt oma teaduslikku kompetentsi rahvusvahelisel tasandil; toetab Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia rahvusvaheliste kontaktide arendamisel.

Loovuurimuse arendamine ja loovuurimuslike projektide täpsem määratlemine. Akadeemia tegeleb koostöös teiste Eesti ülikoolidega loovuurimuse mõiste ja kriteeriumide täpsema määratlemisega; toetab loominguliste erialade õppejõude loovuurimuslike projektide algatamisel ja läbiviimisel; jätkab loovuurimuslike projektide tulemuste publitseerimist ja laiemale avalikkusele tutvustamist; võtab suuna loovuurimuse fookusteemade väljatöötamisele ja nende alusel mahukamate projektide vormistamisele.

Õppejõudude ja üliõpilaste loometegevuse toetamine ja avalikkusele esitlemine. Akadeemia võimaldab kontserdi- ja etenduskeskuse kaudu õppejõududel ja üliõpilastel teostada oma loomingulisi projekte; soodustab erinevate erialade loomingulise koostöö tihenemist, seda nii akadeemia sees kui ka ülikoolide vahel; toetab loomingulist innovatsiooni ja otsinguid muusikas ja teatrikunstis ning eri kunstiliikide kokkupuutealadel; tutvustab õppejõudude ja üliõpilaste loometegevust erinevate meediakanalite kaudu avalikkusele.

Doktoriõppe arendamine ja doktoriõppe võimaluste mitmekesistamine.

TD Ameritrada taotleda voimalusi

Akadeemia panustab riigi tasandil algatatud doktoriõppe reformi elluviimisse, määratledes selgelt doktoriõppes osalemise erinevad võimalused doktorant-nooremteadur, Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia ja töötades välja vajalikud siseregulatsioonid; vähendab doktoriõppekavades kohustuslike ainete mahtu ja muudab paindlikumaks õpiväljundites kirjeldatud oskuste ja pädevuste hindamise; pöörab tähelepanu juhendajate järelkasvule, kaasates nooremaid doktorikraadiga õppejõude erinevate tasemete tööde, sh doktoritööde juhendamisse ja moodustades erineva kogemusega juhendajatest juhendamismeeskondi; suurendab väliskogemuse omandamise tähtsust doktoriõppes ning muudab selgemaks selle nõude hindamise.

Strateegiline eesmärk 4 EMTA panustab Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse avalike kontsertide, etenduste, ühiskondlikus diskussioonis osalemise jm tegevuste kaudu.

  • TARTU ÜLIKOOLI RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA | Tartu Ülikool
  • Arengukava juurde kuulub tulemusnäitajate tabel sihtväärtustega aastaks
  • RT I52, Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks heakskiitmine Vastu võetud

Ühiskond hindab akadeemiat Eesti kultuuri hoidja ja arendajana. EMTA on ühiskonna kultuurilise järjepidevuse hoidja ja loomingulise mõtteviisi edendaja. Sel viisil mõjutab akadeemia meie üldist elukeskkonda ja inimeste heaolu. Oma ühiskondliku rolli täitmiseks peab akadeemia olema laiemalt nähtav positiivse kuvandiga institutsioon.

EMTA avalikkusele suunatud tegevuse südameks on uus kontserdi- ja teatrimaja, kuid meie õppejõud ja üliõpilased peaksid jõudma ka muudesse esinemispaikadesse üle Eesti. Tegevussuunad 4.

Laadi alla

Kontsertide ja etenduste korraldamine erinevatele sihtrühmadele. Akadeemia korraldab oma saalides tasuta või soodsa piletihinnaga avalikke kontserte ja etendusi; teavitab laiemat üldsust oma tegevusest ja avalikest üritustest, kasutades selleks mitmesuguseid kanaleid, et jõuda ühiskonna erinevate gruppideni; arendab koolinoortele suunatud tegevust.

Kvaliteetse ja nüüdisaegse raamatukoguteenuse pakkumine muusika ja teatri valdkonnas. Akadeemia raamatukogu jätkab teadusraamatukogu ülesannete täitmist ja oma kogude süstemaatilist arendamist, pidades silmas muusika- ja teatrivaldkonna vajadusi; pöörab erilist tähelepanu elektrooniliste ressursside valiku laiendamisele ja nende kasutusmugavuse parandamisele; kaasajastab oma ruumilist keskkonda nii peahoones kui ka lavakunsti osakonnas paiknevas filiaalis.

Aktiivne osalemine ühiskondlikus diskussioonis, eriti kultuurielu puudutavates küsimustes. Akadeemia seisab muusika ja teatrikunsti ühiskondliku rolli väärtustamise eest ühiskonnas; lähtub väliskommunikatsioonis oma kommunikatsioonistrateegiast, vajadusel viimast uuendades; peab oluliseks oma liikmete kuulumist kolmanda sektori erialaorganisatsioonidesse ja nende kaudu kultuuri- ja hariduselu Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia ühiskondlikus diskussioonis osalemist. Täienduskoolituse pakkumine muusika ja teatri valdkonnas tegutsevatele õpetajatele ja loovisikutele.

Muusika ja muusikaõpetuse kompetentsikeskusena täidab EMTA juhtivat rolli selle valdkonna täiendusõppe kavandamisel ja korraldamisel. Õpetajate koolitamisel lähtub EMTA hariduse, sh täiskasvanuhariduse valdkonna arengukavas sõnastatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning muusika õpetamise tervikpildist. Akadeemia kavandab ja korraldab mitmekesist täiendusõpet koostöös teiste haridusasutuste ja kolmanda sektori erialaorganisatsioonidega; laiendab erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitustegevusi luues igale osalejale ligipääsu õppimisvõimalustele, mis vastavad tema vajadustele ja võimetele; panustab täiendusõppe kvaliteedi ja tagasisidestamise arendamisse; osaleb ülikoolide täienduskoolituse koostöövõrgustikes; arendab uusi täiendusõppe vorme, sh e-õpet; koostab didaktilisi materjale.

Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia eesmärk 5 EMTA on sihipäraselt arenev organisatsioon, mille liikmeskond kannab ühiseid põhiväärtusi ja toetab kokkulepitud kvaliteedikultuuri põhimõtteid. Kõrgharidusseadusest ja EMTA seadusest lähtuvalt võttis akadeemia Oluline on tagada nõukogu kinnitatud strateegilistest eesmärkidest juhindumine akadeemia tegevuse eri tasanditel, samuti akadeemia liikmeskonna piisav kaasatus otsustusprotsessides.

Tartu Ülikooli keele ja rahvusvahelistumise põhimõtted

Jätkuvat tähelepanu nõuab kvaliteedijuhtimise põhimõtete juurutamine ja kvaliteedikultuuri arendamine. Akadeemial on hästi toimivad siseregulatsioonid, kuid vajaka jääb terviklikust ja süsteemsest lähenemisest kvaliteedijuhtimisele. Oluliseks parendusvaldkonnaks on kindlasti sisekommunikatsioon, kus tuleb jõuda selge süsteemini, kuidas info akadeemia sees nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt liigub. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada osakondade ja üliõpilaste vahelist sidusust läbi väärtuskommunikatsiooni ning ühiste ürituste sünergia, kaasates nendesse ka vilistlasi.

Social Links

Tegevussuunad 5. Strateegilise juhtimise ja tõhusa töökorralduse põhimõtete järjekindel rakendamine. Akadeemia kavandab tegevusi ja Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia juhtimisotsuseid missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt, kaasates otsuste tegemisse liikmeskonda ja väliseid huvirühmi; määratleb selgelt vastutuse arengukavas sätestatud eesmärkide ja nende alusel vastuvõetud tegevuskavade elluviimise eest; tegeleb personalitöö ja dokumendihalduse kaasajastamisega; pakub oma töötajatele koolitusvõimalusi, pöörates senisest suuremat tähelepanu digipädevuste arendamisele; juhindub oma tegevuses keskkonnasäästlikust ja tervisehoidlikust mõtteviisist.

Kvaliteedikultuuri arendamine. Strateegia realiseerimine toimub koostöös peamiste partneritega, kelleks on avalik-õiguslikud ülikoolid, era- ja riiklikud kõrgkoolid, üliõpilasorganisatsioonid, kutseõppeasutused, tööandjad ning kolmanda sektori esindajad. Partnerite koostöö korraldamiseks moodustatakse kõrgharidusnõukoda. Kõrghariduse parem seostamine ühiskonna ja õppurite ootuste ning tööturu vajadustega.

Kvaliteedikindlustuse tugevdamine. Õppekavaarendus ja Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine. Uue rahastamisskeemi väljatöötamine ja rakendamine. Tegevussuund 1: Kõrghariduse seostamine Eesti ühiskonna vajaduste ja tööturu ootustega Eesmärk on Eesti arengu- ja innovatsioonihuvisid arvestava ning Eesti ressurssi otstarbekalt kasutava rahvusliku kõrgharidussüsteemi kujundamine.

Tegevused: 1. Tööturu arengute paremaks arvestamiseks kõrghariduse mahtude ja struktuuri kujundamisel luuakse analüüsi- ja prognoosisüsteem, kus ametirühmade ja majandussektorite lõikes analüüsitakse arenguid tööturul, samuti kõrgkoolilõpetajate rakendumist majandussektori, ametirühma ja eriala lõikes.

Investeeringute kauplemise tarkvara

Õppeasutused kaasavad tööandjaid ja teisi partnereid asutuse strateegiakujundusse ning õppekavaarendusse. Kujundatakse ühtsetel põhimõtetel toimiv riiklik kutsenõustamissüsteem, mis arvestab ühiskonna ja tööturu arenguid, võimaldab õppuritel leida oma huvidele ja võimetele sobivad õppekavad ning hõlbustab erialavalikut. Õpetajakoolituse õppekavadesse lisatakse karjääriõppe alased kursused ning luuakse õppemoodul põhikoolis töötavate karjäärinõustajate ettevalmistamiseks.

Täiend- ja ümberõppele ning täiskasvanute tasemeõppele tagatakse juurdepääs vähemalt 12,5 protsendile 25—aastasest elanikkonnast. Selleks töötatakse välja riikliku toetuse põhimõtted täiskasvanute täienduskoolitusele. Töötatakse välja meetmed, mis võimaldavad õpingute ning töö ja pereelu ühitamist.

Toetatakse erivajadustega õppurite juurdepääsu kõrgharidusele, sh nii riiklike stipendiumide ja toetusrahade kui ka õppeasutuste poolsete soodustuste abil.

TÜ üksuste kontaktandmed

Töötatakse välja õppetoetuste süsteem osaajaga õppivatele doktorantidele. Õppuritele, kes ei räägi eesti keelt emakeelena, võimaldatakse riigi toel kuni ühe lisa-aasta jooksul eesti keele õpet. Noorte huvi suurendamiseks loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna õpingute vastu käivitatakse meetmete kompleks, sh riiklike stipendiumide eraldamine, vastavate ainete pakkumine põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes valikainena, tehnika- ja noortemajade riiklik toetamine ning kõrgkoolipedagoogika koolitused selle valdkonna õppejõududele.

Riiklik koolitustellimus esitatakse regioonis asuvatele kõrgkoolidele, mis pakuvad tasemeõpet regiooni Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia seotud valdkondades, pakuvad arvestataval määral täiendõpet kõrgharidusega spetsialistidele, viivad ellu arendusprojekte regioonile olulistes valdkondades ning omavad kriitilist massi üliõpilasi.

BPP aktsiate tehingud

Arendatakse edasi olemasolevaid regionaalseid e-õppe keskusi, kus on võimalik õppida e-ülikooli projektiga ja e-kutsekooli projektiga liitunud kõrgkoolide õppekavade alusel. Riiklikult tagatakse toetus haridustehnoloogidele ja e-õppe tuutoritele.

Pilootprojekti raames võimaldatakse noortele ligipääs rakenduskõrgharidusliku õppe õppekavadele põhihariduse järgsetelt kutsekeskhariduslikelt õppekavadelt ilma riigieksameid läbimata. Kogemuste analüüsi alusel otsustatakse, kas selline võimalus muuta reegliks.

Strateegiad

Kõrghariduses toimuvate arengute tagasisidestamiseks ning sektori põhjendatud arengusuundade kujundamiseks käivitatakse alates Tegevussuund 2: Kvaliteedikindlustus Eesmärk on kujundada kaheosaline kvaliteedikindlustuse süsteem, mis sisaldab ühelt poolt õppeasutuste-sisest kvaliteedikindlustust ning teisalt riigipoolset kvaliteedinõuete kehtestamist ja kvaliteedijärelevalvet.

Kõrgharidust saab omandada kõrgkoolides, kellel on vastavate haridustunnistuste väljaandmise õigus. Erandid sätestatakse seadusega.

Napunaiteid binaarsete valikute jaoks

Kõrgkoolid jagunevad ülikoolideks, rakenduskõrgkoolideks ja ülikoolide Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia kolledžiteks. Kõrgkoolide ega teiste isikute ja asutuste nimetus ei või olla eksitav nendes pakutava hariduse suhtes. Kutseõppeasutustes võib toimuda kolmandal tasemel lühikese tsükli õpe, mille lõpetamisel ei väljastata kõrghariduslikku diplomit.

Sõna ülikool võivad oma nimetuses kasutada institutsioonid, kellel on positiivselt evalveeritud teadusrühmad ning doktoriõppekavad vähemalt kahes õppevaldkonnas. Ülikooli kui institutsioonitüübi alla kuulub ka kitsamalt spetsialiseerunud kõrgkool, kus toimub positiivselt evalveeritud teadustöö vähemalt ühes õppevaldkonnas, kuid ta ei või oma nimetuses kasutada sõna ülikool. Uuendatakse kõrgharidusstandard, milles sätestatakse nõuded kõrgkoolipidajale, kõrgkooli õpikeskkonnale, akadeemilisele personalile ja õppekavadele, samuti nõuded, mille täitmine võimaldab välja anda koolitusloa.

Ülikooliseaduses sätestatakse ülikoolide kvaliteedileppe põhipunktid, mis kehtestavad nõuded akadeemilistele ametikohtadele, õppekavadele ning akadeemilistele kraadidele, samuti sätestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne kvaliteedijärelevalve korraldus.

Kõrghariduse pakkumisel püüeldakse kvaliteeti väärtustava ja otstarbeka tööjaotuse poole, milleks rakendatakse uue põlvkonna koolituslubade väljaandmist. Juba tegutsevatele kõrgkoolidele annab Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi kvaliteedihindamisel põhineval ettepanekul esmase koolitusloa, mis annab kõrgkoolile õiguse väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid.

Binaarne valikute asutus

Haridus- ja Teadusministeerium lähtub kvaliteedihinnangus Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse juurde loodud valdkondlike ekspertkogude soovitustest.

Kõik juba tegutsevad kõrgkoolid peavad taotlema uued koolitusload hiljemalt Koolitusluba annab kõrgkoolile õiguse väljastada riiklikke haridust tõendavaid dokumente koolitusloal nimetatud õppesuundadesse kuuluvatel Aktsiaoptsioonitehingud GTHTDJL. Doktoriõppekava koolitusloa andmise eelduseks on vastava teadusvaldkonna positiivne evalvatsioon.

Koolitusloa alusel registreerib Haridus- ja Teadusministeerium õppeasutuse vastava õppesuuna kõrgharidusstandardi nõuetele vastavad õppekavad. Uutel õppesuundadel ja -astmetel õppe avamiseks sh uue õppeasutuse loomiseks taotleb õppeasutus luba Vabariigi Valitsuselt.

Koolitusluba väljastatakse igale kõrgharidusõppe Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia eraldi. Akrediteerimine muudetakse kõrgkooli tegevuse rahvusvaheliseks hindamiseks, kus võrreldakse kõrgkooli õppesuuna taset teiste samalaadsete kõrgkoolidega ning antakse õppeasutusele tagasisidet edasise arengu kavandamiseks.

Akrediteerimine ei ole enam seotud diplomite riikliku tunnustamisega, vaid on suunatud õppe kvaliteedi järjepidevale parendusele. Akrediteerimine toimub õppesuunapõhiselt ning on kohustuslik iga seitsme aasta järel. Ühe õppesuuna bakalaureuseõppe, magistriõppe ja rakenduskõrghariduslikke õppekavasid hinnatakse koos. Doktoriõppekavade hindamine ühitatakse vastava teadussuuna evalveerimisega. Alates Akrediteerimist korraldab Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, kes lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt väljakujunenud põhimõtetest.

Kõrghariduse Hindamise Nõukogu registreeritakse loodavas Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise registris ning selle koosseisu laiendatakse kutseliitude ja üliõpilaste esindajatega.

Kõrghariduse Hindamise Nõukogu informeerib Haridus- ja Teadusministeeriumi akrediteerimise tulemustest. Negatiivsete akrediteerimistulemuste korral on Kõrghariduse Hindamise Nõukogul õigus teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek õppeasutuse vastava õppesuuna koolitusloa tühistamise algatamiseks.

Kõrvuti Kõrghariduse Hindamise Nõukoguga on kõrgkoolidel õigus kasutada ka teiste Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise registris registreeritud akrediteerimisagentuuride teenuseid. Kõigil Eesti kõrgkoolidel on kohustus käivitada kvaliteedikindlustuse süsteem, mis arvestab Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia häid tavasid. Vastav kohustus määratletakse ülikooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses.

Kõrgkoolidel on õigus kehtestada kõrgemaid kvaliteedinõudeid, kui on sätestatud seaduses. Seaduses sätestatakse põhimõte, mille kohaselt erarakenduskõrgkoolid ja eraülikoolid tegutsevad Eestis juriidiliste isikute asutustena, kusjuures üks juriidiline isik võib pidada ühte kõrgkooli ning tal ei tohi olla teisi tegevusalasid peale kõrghariduse pakkumise ja sellega vahetult seotud tegevusalade teadus- ja arendustegevus, kultuuritegevus vms.

Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia Tegevussuuna 2 arenguid hinnatakse järgmiste indikaatorite alusel: kvaliteedi välishindamise sh akrediteerimine, järelevalve protseduurid läbinud ning koolitusloa omandanud kõrgkoolide arv, rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisagentuuride poolt antud hinnangud Eesti kõrgkoolide õppetegevusele, nende kõrgkoolide ja õppesuundade osakaal, kus on käivitatud õppeasutuse-sisene süsteemne ja vara voi midagi binaarset valikut tavasid arvestav kvaliteedikindlustuse süsteem.

Tegevussuund 3: Õppekavaarendus ja rahvusvahelistumine Eesmärgid.

"PreSmart" rahvusvahelistumise strateegia elemendid Euroopa turgudele sisenemiseks

Õppekavaarenduse eesmärk on kompaktsemad õppekavad ning õppekavade arvu vähendamine, ühisõppekavade seadustamine ja realiseerimine, õppekavade ka bakalaureuseõppe astme orienteeritus tööturul oodatud pädevustele, eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamine. Rahvusvahelistumise eesmärk on Eesti kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõus, mis toimub üliõpilaste, õppejõudude ja teadurite mobiilsuse, kompetentsi sissetoomise ning ühisõppekavade arendamise teel.

Kõik õppekavad varustatakse õpingute lõpetamiseks omandatavate pädevuste kirjeldusega. Väljundipõhiste õppekavade kujundamist toetab riik õppejõududele suunatud info ja koolitusega kaasaegse õppekavaarenduse, õpetamismeetodite ning pädevuste omandamise Ulikooli rahvusvahelistumise strateegia hindamise metoodika osas. Iga õppekava sh bakalaureuseõppe õppekava peab kindlustama väljundi tööturule.

Selleks laiendatakse muuhulgas praktika osatähtsust kõrghariduslikus õppes, toimub praktika selgem seostamine õppekava läbimisel omandatavate pädevuste ja kvalifikatsiooniraamistikuga.

Otsinguvorm

Õppekavaarendusel sh täiendõppes arvestatakse rohkem kutsestandardeid ja perspektiivi edasiseks täiendõppeks. Õppekavades suurendatakse üliõpilaste valikuvõimalusi ning toetatakse õpingute individualiseerimist, ergutatakse akadeemilist mobiilsust Eesti kõrgkoolide vahel, sh õppeasutuste vahelist ühisõppekavade kujundamist. Seadusandlusesse lülitatakse ühisõppekavasid ning ühiskraade ja -diplomeid võimaldavad sätted aastal Töötatakse välja ja rakendatakse põhimõtted varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks edaspidi VÕTA õppekava täitmisel.

Töötatakse välja ja realiseeritakse Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise riiklik strateegia, mille raames toimub kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide õppejõudude, tippspetsialistide Eestisse toomine, meie õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsuse toetamine, väliskõrgkoolidega koostöös väljatöötatud ühisõppekavade käivitamine, välisüliõpilaste Eestisse õppima tuleku toetamine.

Laiendatakse mitmekeelset doktoriõpet ning Eesti doktorantide osalemisvõimalusi rahvusvahelistes doktoriõppevõrgustikes.