Balti riikidel on esmakordselt võimalus oma energiajulgeoleku eest ise hoolitseda. Eesti, mille aastane gaasitarbimine on vaid tagasihoidlikud 0,7 miljardit kuupmeetrit aastas, on liiga väikese mahuga turg kindlustamaks LNG-terminali majanduslikku mõttekust — ükskõik, kus see terminal siis ka asuks.

Baltimaade eraldatus ELi maagaasivõrgustikest on samas aga ühildamatu nii nende riikide majandusvajaduste kui ka euroliidu visiooniga energia ühisturust.

Balti riikide sõltuvusel ühestainsast maagaasitarnijast on samas märkimisväärne majanduslik mõju, mida illustreerib näiteks Leedu kogemus. Nii korraldas Gazprom Saksamaa asub seejuures Venemaast märkimisväärselt kaugemal, mistõttu suurem transpordikulu peaks kaasa tooma ka kõrgema hinna. Veelgi enam: Gazpromi keskmine hind Euroopa klientidele oli samal ajal ainult dollarit ehk 30 protsenti enam, kui maksis Leedu. Balti riikide sõltuvusel ühestainsast maagaasitarnijast on märkimisväärne majanduslik mõju.

Gazpromi nöörimistaktika Leedu suhtes oli osa Moskva püüdest karistada Vilniust selle eest, et viimane oli asunud jõustama ELi direktiive, mille eesmärgiks oli kärpida Gazpromi monopoli tiibu ning teha ettevalmistusi ELi ühtse energiaturu tekkeks Eesti puhul võivad näiteks talvisel gaasitarbimise tipp-perioodil Venemaa ülekandesüsteemis kehtestatud piirangud jätta Longview kauplemise susteem ja Värska piiriülesed pumbajaamad tühjalt seisma, kuna Gazprom pingutab Sankt-Peterburgi ja Loode-Venemaa kasvanud nõudluse rahuldamise nimel — ja gaasi vool Eesti suunal peatub.

Kuna Inčukalnsi hoidla ülekandevõimsused on tipptarbimise perioodil piiratud ning Eesti ja Läti vahel eksisteerivad torujuhtmed suudavad kohale toimetada ainult 6—7 miljonit kuupmeetrit maagaasi päevas, võivad Eesti tarbijaid kõige kriitilisematel perioodidel ähvardada tarnekatkestused. Aastal jõuti Longview kauplemise susteem olukorrale päris lähedale, kui käre pakane tõstis Eesti päevase gaasitarbimise 7 miljoni kuupmeetrini päevas.

Hinnatõusude ja tarnekatkestuste võimalus annavad Moskvale ka olulise majandusliku ja geopoliitilise mõjuhoova, mida ta pole häbenenud käiku lasta nii Balti riikide kui ka teiste ELi liikmete vastu. ELi energiapoliitika praeguseks eesmärgiks on ühendada Baltimaade maagaasivõrgustikud teiste ELi liikmesriikide võrgustikega kahel strateegilisel põhjusel: esiteks Euroopa energia ühisturu loomine ning teiseks külma sõja järgse Euroopa ühendamise lõpuleviimine.

Nende põhjapanevate järeldusteni jõudmine võttis ELil aastakümneid. Varasemalt olid Euroopa suurriigid andnud järele Gazpromi nõuetele sõlmida pikaajalised fikseeritud hinnaga gaasitarnelepingud, mille puhul maagaasihind oli sõltuvuses naftahinnast.

  • Balti riikidel on esmakordselt võimalus oma energiajulgeoleku eest ise hoolitseda.
  • MetaTrader 5 Bollingeri riba hoiatus

Sellise hinnavalemi tulemusena maksid Euroopa tarbijad gaasi eest kolm või neli korda rohkem, kui maksis Gazprom ise Kesk-Aasia maagaasi eest — mis siis Vene kontserni torujuhtmeid pidi Läände pumbati. Neid kõrgeid hindu põhjendas Gazprom silmakirjalikult torujuhtmete rajamiseks tehtud mahukate investeeringutega. Samal ajal aga kasutas Gazprom suurest hinnavahest tekkinud kasumit ka selleks, et osta Euroopas kokku strateegilisi taristuvõrgustikke eesmärgiga tugevdada oma monopoolset seisundit.

Olgu kuidas on, Euroopa tarbijad on maagaasi eest seni maksnud igatahes rohkem, kui nad oleksid maksnud likviidsel turul. Gazpromi keskmine hind Euroopa klientidele oli 30 protsenti enam, kui maksis Leedu.

Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus – Diplomaatia

Sääraste suundumuste pärast muretsemise asemel väitsid ELi suurriigid, et Gazprom on alati olnud usaldusväärne tarnija ning teiste, alternatiivsete gaasivarustajate puudumise tõttu ei Longview kauplemise susteem mõjukaimad Euroopa riikide juhid kuigi mõttekaks ärritada poliitiliselt sedavõrd tundliku kauba suurimat välismaist tarnijat. Kaalukatel suurriikidel nagu Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial oli samas olemas ka ligipääs Põhjamere ning Vahemere piirkondadest pärinevale maagaasile — sestap võisid nad tänu mitmekesistele tarneallikatele tunda end turvaliselt.

Väiksemad, suuresti Gazpromist sõltuvad riigid olid aga kergesti heidutatavad, kui Gazprom ähvardas vastuseks madalama hinna nõudmisele katkestada talveperioodil gaasitarned. Sellise Gazpromi monopolisti-taktikaga leppimine jättis suurema osa Euroopast ilma mitmekesiste tarneallikateta — ning seetõttu ka ilma tõelisest vabaturust. Madalamate hindade asemel, mille oleks enesega toonud nõudluse ja pakkumise loogikal põhinevad turujõud, Longview kauplemise susteem Euroopa Gazpromi survega siduda gaasihinnad nafta hinnaga.

Selle tulemusena maksavad Euroopa tarbijad ka praegu endiselt kolm kuni neli korda rohkem kui tarbijad Ühendriikides, kus hinnad kujunevad turuloogika põhjal kauplemiskeskustes maailma kõige likviidsema maagaasituru tingimustes. Euroopa on siiski ärganud pärast seda, kui Gazprom katkestas Washingtoni poolt julgustatuna otsustas EL asuda kärpima Gazpromi monopoolset seisundit. Loomaks Euroopas energia ühisturgu, kus hinnad kujuneksid paljude pakkujate Longview kauplemise susteem toimuvas konkurentsis, töötas Euroopa Komisjon välja kolmanda energiapaketina tuntuks saanud regulatsioonide kogumiku.

Kolmas energiapakett kohustab ELi liikmesriike: · eraldama maagaasi tootmine ja tarnimine ülekande- ja jaotusvõrkudest; · mitmekesistama maagaasi tarneallikaid; · ühendama omavahel ELi liikmesriikide gaasivõrgustikud; · laiendama maagaasi kauplemiskeskusi ning · lõimima gaasihoidlad likviidseteks, kauplemiskeskustel põhinevateks süsteemideks. ELi strateegilised huvid ja Baltikumi maagaasi hetketurud ELi pingutustes ühe ja ühise energiaturu loomiseks on võtmekohal maagaasi vabaturu laiendamine.

Selleks on vajalik arendada ja laiendada maagaasi kauplemiskeskuseid — piirkondi, kus ostjate pärast konkureerivad omavahel mitmed tarnijad ning kus gaasihind sõltub seetõttu nõudlusel ja pakkumisel põhinevast turuloogikast. Kauplemiskeskuse turutõhusus ingl k: market efficiency sõltub tema likviidsusest ingl k: liquidity ehk siis sellest, mil määral saab konkreetne gaasi ostu-müügitehing toimuda ilma, et see mõjutaks oluliselt järgnevate ostu-müügitehingute hinda.

Likviidsuse määrast omakorda sõltub see, kui suurt mõju hindade kujunemisele avaldab vabaturuloogika. Nõukogude perioodi pärandina varustavad Eestit, Lätit ja Leedut maagaasiga ainult Vene Gazprom ning viimase liitlane Itera. Möödunud kümnendite jooksul Tee raha kodus Kanada 2021 Põhjamere piirkonnas tekkinud mitmeid maagaasi kauplemiskeskuseid, mis praeguseks on kujunenud Euroopa maagaasi ühisturu tuumikuks.

Tänu kauplemiskeskuste endi vahel toimivale konkurentsile on nende hetkehinnad ingl k: spot price alates See on erakordse tähtsusega muutus: miljonid Loode-Euroopa tarbijad saavad nüüd osta maagaasi, mille hind on kujunenud vabas konkurentsis, mitte vastavalt monopolisti soovidele. Gazprom on kauplemiskeskustel põhineva turu arengule Euroopas avaldanud raevukat vastupanu, pidades seda suurimaks ohuks oma monopoolsele seisundile oma kõige olulisemal turul.

Kuid praeguseks näib, et Vene monopolistid on lahingut turujõududega kaotamas. Gazpromile on tarvilik jätkuvalt säilitada kõrget hinnataset selleks, et teenida tasa Nord Streami torujuhtme rajamiseks tehtud kolossaalseid kulutusi.

Kuid sellest hoolimata on hetketuru hindadel põhinevad Põhjamere piirkonna kauplemiskeskused sundinud Gazpromi müüma Nord Streamist pärinevat gaasi oluliselt madalama hinnaga, kui oleks olnud vajalik investoritele lubatud kasumi teenimiseks.

Selle tulemusena on Nord Streami rajamise röögatu lõpphind, 7,4 miljardit eurot, tekitanud investorites rahulolematuse ning vähendanud Gazpromi puhaskasumit ja ettevõtte koguväärtust.

Kuid sellele vaatamata on Eestil, Lätil ja Leedul praegu esimest korda ajaloos võimalus tagada oma energeetiline sõltumatus, ühendades oma maagaasivõrgustikud Euroopa liitlaste süsteemidega ning arendades välja turuloogikal põhinevad kauplemissüsteemid. Selleks tuleb Balti riikidel koostöös oma partneritega ELis välja töötada füüsiline taristu ning õiguslikud normid, mis võimaldaksid piirkonnas tekkida likviidsetel maagaasi kauplemiskeskustel ingl k: trading hubs ning hetketurul ingl k: spot market. Nende eesmärkide täitumisel aitaksid kolm väikest ELi piirialal paiknevat riiki jõuda euroliidul kui tervikul lähemale kahe võtmetähtsusega strateegilise ülesande lahendamisele: luua Euroopas ühtne energiaturg ning viia lõpule ELi kolme kõige idapoolsema liikmesriigi lõimumine ühtse ja Longview kauplemise susteem Euroopaga.

See pretsedent sai järje ON nõudmisele teha allahindlust vastutasuks valmisoleku eest jätkuvalt leppida nafta- ja gaasihindade omavahelise seotusega. Gazprom Exporti lepingustruktuuri- ja hinnakujundusjuhi Sergei Komlevi sõnutsi oli ettevõte valmis selliseks ebatavaliseks järeleandmiseks soovist kaitsta gaasi ja nafta hinna omavahelisel seosel põhinevat hinnastamismudelit.

Kui Norra Statoil sõlmis Läänemere piirkonnas tegutsevad valitsused koostöös Euroopa Komisjoniga rajamaks maagaasi tarneteks, hoiustamiseks ja transpordiks vajalikku taristut, mis on vajalik vähendamaks Eesti, Läti, Leedu ja Soome praegust protsendilist sõltuvust Vene gaasist. Hiljutised avalikud arutelud Balti riikide energiasõltumatuse teemadel on suuresti keskendunud plaanidele rajada kolmes riigis LNG taasgaasistamiseks vajalikud terminalid.

LNG on tõepoolest võtmetähtsusega element ükskõik millistes tegevuskavades, kui eesmärgiks on luua energia ühisturg.

Seotud artiklid

Longview kauplemise susteem ainuüksi LNG-terminalidest siiski ei piisa selleks, et Baltikumis tekiksid maagaasi kauplemiskeskused. Likviidseks kauplemiseks on tarvilik piirkondlik võrgustik, kuhu on lõimitud nii terminalid, tarnijad, hoidlad kui transpordivõrgustik ehk torujuhtmed jms ning mis võimaldaks maagaasil tarbijateni jõuda kooskõlas turult pärinevate hinnasignaalidega. Baltikumis peaksid sellesse võrgustikku kuuluma kolm spetsiifilist arendusprojekti: · Poolat ja Leedut ühendav torujuhe ingl k: Gas Interconnection Poland-Lithuania, GIPL aitamaks mitmekesistada Balti riikide maagaasi tarneallikaid; · Läti Inčukalnsi gaasihoidla ning hoidlat Eestiga ühendavate torujuhtmete moderniseerimine, laiendamine ning omandistruktuuri muutmine, et kaotada Gazpromi suutlikkus takistada maagaasi vaba voolamist regioonis; · Eestis paiknev LNG-terminal ühes merealuse torujuhtmega Soome — see mitmekesistaks piirkonna tarneallikaid ning looks hetketuru tekkimiseks vajaliku suurusega piirkondliku turu.

EL peaks kõikidele ülalmainitud projektidele omistama ühishuvi projektide staatuse… ingl k: Project of Common Interest, PCI staatuse, millega kaasneks nende edukaks teostamiseks vajalik poliitiline ja finantstoetus. Leedu kogemused Mažeikiaiga rõhutavad kaht olulist asja: energiamonopolistide survetaktikal on nii kommerts- kui ka geopoliitiline mõju ning parimaks vahendiks sellisele survele vastuseismisel on turujõud. Turujõudude usaldamine Euroopa kommerts- ja geopoliitiliste huvide kindlustamiseks seisab ka Euroopa Liidu tähtsa kolmanda energeetikapaketi keskmes.

See, et EL koondab tähelepanu maagaasi- ja elektriturule, on mõistetav. Kuigi Leedul oli Mažeikiaiga probleeme, on monopolistidel raske tõkestada nafta jõudmist Euroopa tarbijani, kuna naftat võib laadida tankerisse vedelal kujul ja toimetada mis tahes maailma turule. Maagaasi aga tuleb transportida Longview kauplemise susteem gaasi kujul pikkades torujuhtmetes või siis tankerites pärast seda, kui gaas on kalli protseduuriga vedeldatud.

Gaasijuhtmed ja vedeldamistehased nõuavad miljarditesse dollaritesse ulatuvaid investeeringuid. Sellistele projektidele vajaliku rahastamise tagamiseks on maagaasi tootjad nõudnud Euroopa tarbijate sidumist kõrgete hindade külge pikaajaliste tarnelepingutega, mis on seotud naftahinnaga.

Euroopa tarbijad on tavaliselt neile nõudmistele vastu tulnud, millega on piiratud konkurentsi arenemist gaasitarnijate seas. Seepärast ei ole Euroopas tõelist gaasiturgu ning Euroopa tarbijad maksavad maagaasi eest palju rohkem, kui nad maksaksid siis, kui hind kujuneks turukonkurentsis.

Ühendriikides, kus hinda määrabki vabaturu konkurents gaasibörsidel, on maagaas neli korda odavam kui Euroopas. Lisaks kontrollib Gazprom Läti gaasihoidlat, mis on koos hoidlat kolme Balti turuga siduvate torujuhtmetega otsustava tähtsusega usaldusväärse gaasivoo tagamisel Longview kauplemise susteem tippnõudluse ajal. Sel moel on need riigid maagaasiga varustamise mõttes otsekui isoleeritud energiasaar.

Elektrienergia poolest on Balti riigid samamoodi isoleeritud teistest ELi riikidest. Nõukogude aja pärandina on Balti elektrivõrgud sünkroonitud Loode-Venemaa energiavõrguga ega ole lõimitud ELi süsteemi.

Lisaks vähese konkurentsi kommertstagajärgedele on niisugusel olukorral geopoliitiline mõju, takistades Balti majanduste lõimimist teiste ELi riikidega ja sel moel nõrgestades üht Euro-Atlandi kogukonna põhieesmärki: näha Euroopa kui tervikliku ja vaba maailmajao taastärkamist. Balti energiasaarte likvideerimisel on tähtsaim ülesanne laiendada energiabörse, kus hinnad kujunevad konkurentsi, pakkumise ja nõudmise turujõudude mõjul — ning ilma poliitilise sekkumiseta.

Börside tõhusus sõltub nende likviidsusest, see tähendab sellest, kui vähe mõjutab üks konkreetne gaasitehing järgmiste tehingute hinda. Börsi likviidsusel on mitu komponenti: ligipääs mitmetele gaasiallikatele torujuhtmeid ja lähedasi vedelgaasiterminale kaasates, gaasihoidlad talvise tippnõudluse rahuldamiseks, torujuhtmed tarbijateni, mis töötavad turusõbralike eeskirjade kohaselt.

Viimase veerand sajandiga on Euroopas Põhjamere piirkonnas tekkinud mitmeid maagaasibörse. Kõik nad võistlevad selle nimel, et ületada likviidsuselt NBPd ning kerkida esirinda Euroopa kohtade seas, mis Longview kauplemise susteem Suurbritannias, Hollandis, Taanis, Norras ja Venemaal toodetava maagaasiga.

Gaasimüügi nõudluse ja pakkumise tasakaal neis keskustes on kasvanud seoses uute konkureerivate tarnijate saabumisega. Tasakaalu saavutamiseks on vajalik ligipääs erinevatele gaasitarne allikatele, säilitamistingimustele, mis võimaldavad talvise tippnõudluse ajal pakkumist alal hoida ning torujuhtmeid, mis töötavad turusõbralikes tingimustes. Tasakaalu paranemine on lubanud kõigis keskustes tärgata hetketurul spot marketmille hinnad kujunevad eelkõige pakkumise ja nõudluse, mitte naftahinna põhjal.

Alates See on tõeline saavutus: nii saavad miljonid Loode-Euroopa tarbijad osta maagaasi hinnaga, mille on määranud vabaturg, mitte monopolistid. Seetõttu on vähenenud nii maagaasi hinnad kui ka monopolistide mõjuvõim.

Turusurve tõttu on energia hetketurg hakanud laienema itta, Läänemere suunas. Saksamaa E. ON AG järgis kiiresti eeskuju ja nõudis Gazpromilt müügihinna puhul täielikku arvestamist maagaasi hetkehindadega. Veel samal kuul esitasid Poola PGNiG ja üks Leedu gaasifirma Gazpromile soovi võimaldada omavahelistes pikaajalistes lepingutes teataval määral turupõhist hinnakujundust. Gazprom tõrjus kõik nõudmised ja on igati üritanud tõkestada hetketuru laienemist itta, kaitstes sellega enda eelistatud hinnakujundusmudelit, mille kohaselt maagaasi hind on seotud naftahinnaga.

Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga – Diplomaatia

Poola ja Leedu ettevõtted ähvardasid seepeale Gazpromi arbitraažikohtusse kaevata. Põhjamere hetketuru ning odava vedelgaasi ekspordiohu survel Ühendriikidest nõustus Gazprom ONiga: Gazprom pakkus hinnaalandust, kui E.

ON on edaspidigi nõus maagaasi ja nafta hinna sidumisega. Reutersi järgi olevat Gazprom Exporti lepingute struktureerimise ja hinnakujunduse valitsuse juhataja Sergei Komlev öelnud, et Gazprom on valmis tegema ebatavalise järeleandmise kaitsmaks hinnakujunduse aluseks olevat gaasi ja nafta hinna seost.

Tõepoolest, niisugune monopoolne kiidulaul tundub aina enam tühjade sõnadena eelkõige tänu sihikindlatele, strateegilise pilguga poliitikutele, kes aitavad tugevdada turujõude.

Baltikumis liigub esirinnas Leedu. Vilnius teatas otsekohe plaanist mitmekesistada maagaasitarnete allikaid, milleks rajatakse aastaks Klaipėdasse vedelgaasiterminal. Samuti teatas Vilnius, et lõpetab Gazpromi kontrolli kogu Leedu gaasitransiidivõrgu üle, lahutades sisemaise gaasi jaotusvõrgu Longview kauplemise susteem, mis impordib eranditult Venemaa gaasi. Kättemaksuks nõudis Gazprom Leedu liigub kolmanda energeetikapaketi agressiivsel rakendamisel jõudsalt edasi, edestades teisi ELi liikmesriike.

All by Myself

Samuti arutab parlament võimalust sätestada, et Leedu peab ostma vähemalt 25 protsenti maagaasist Klaipėda terminalist, millega üritatakse vältida võimalust, et Gazprom nõrgestab Leedu turgu odava gaasiga üle ujutades Klaipėda terminali majanduslikke eeliseid.

Lisaks kavandavad Leedu ja Poola rajada kahe riigi gaasijuhtme läbilaskevõimega kolm kuni viis miljardit kuupmeetrit, mis soodustaks maagaasi vabaturgu mõlema riigi gaasivõrgus, kusjuures allikad oleksid mitmekesised, sisaldades vedelgaasi nii Klaipėda kui ka Poola kavandatavast Świnoujście LNG terminalist.